Enn Koit

From Wikipedia, the free encyclopedia

Enn Koit (kuni 1938. aastani Ernst Johannes Koit; 9. juuli 1914 Kalju küla, Valjala kihelkond, Saaremaa5. august 1969 Viljandi) oli eesti keeleteadlane, , filoloogiakandidaat, murdeuurija.

Haridus

Enn Koit sai keskhariduse Saaremaa Ühisgümnaasiumis, mille ta lõpetas 1934. aastal. Seejärel õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust ning 1940. aastal lõpetas cum laude.[1] Tema magistritöö rääkis Kihelkonna murde häälikuloost.[2] Enn Koit kaitses 1959. aastal Kihelkonna murraku teemalist monograafiat „Kihelkonna murraku keeleajalooline ülevaade“. See oli täiendatud versioon tema varasemast magistritööst.[1][2] Monograafia räägib läänepoolseima Eesti kihelkonna murdekeele häälikuloolisest arengust, morfoloogiast, süntaksist ja sõnavarast[1]. Samal aastal sai Koit ka filoloogiakandidaadi kraadi.

Töö

1940. aastal asus Enn Koit tööle pedagoogina Lihula Keskkoolis, hiljem töötas Viljandi I Keskkoolis[2]. Töö kõrvalt tegeles ta ka keeleteadusliku tööga. 1960. aastal läks ta tööle Tartu Riiklikku Ülikooli, töötas vanemõpetajana, hiljem oli Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti keele kateedri dotsent[3]. Tema loengud olid seotud eesti keelega: süntaks, tuletusõpetus, dialektoloogia, eesti keele õpetamine. Samuti juhendas ta üliõpilastöid.[2]

Enn Koidu peamine huvi oli Eesti saarte keeleainestik. Temalt on ilmunud uurimusi Saaremaa murdesugemetest sealsete literaatide töödes. Enne oma surma uuris ta suures mahus Saaremaa kohanimesid, kuid suri enne selle lõpetamist ning ilmuda jõudsid ainult mõned artiklid.[1]

Isiklikku

Enn Koidu vanemad olid talunikud[1]. Enn Koit oli abielus Lindaga[4]. Nende tütar on matemaatik ja keeletehnoloog Mare Koit.

Ilmunud teadustööd

Viited

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.