Druskininkai
From Wikipedia, the free encyclopedia
Druskininkai (ⓘ, poola Druskieniki) on linn Leedus endise Alytuse maakonna aladel, Druskininkai omavalitsuse keskus. See on kuurortlinn Nemunase kaldal, merepinnast 110 meetri kõrgusel. Druskininkai on Leedu kõige lõunapoolsem linn.
| Druskininkai | |||
|---|---|---|---|
| |||
   
| |||
  Druskininkai lipp
Druskininkai vapp
| |||
| Pindala: 24 km² | |||
Elanikke: 13 170 (1.01.2023)[1] 
| |||
| Koordinaadid: 54° 1′ N, 23° 58′ E | |||
  | |||
 | |||
Linna valdavaks tööstusharuks on mineraalvee villimine (32,8 miljonit liitrit aastas). Seal on ka piimatööstus. Linnas on viis sanatooriumi.
Haridust annavad gümnaasium, keskkool, põhikool, spordikool, sanatoorne kool ja kutsekool, kus koolitatakse hotellitöölisi, kokki, tislereid ja autoremondilukkseppasid. Vaatamisväärsusteks on kolm kunstigaleriid, metsandusmuuseum, linnamuuseum, Druskininkai vastupanuliikumise muuseum, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise muuseum, Jacques Lipchitzi muuseum, aastal 1896 rajatud vana haigla, kaks katoliku kirikut (esimene aastast 1910, teine aastast 1931), õigeusu kirik aastast 1865 ja arvukalt villasid.
Linna kirdeservas asub Druskininkai muinasasula, mis oli kasutusel XVII–VI sajandil enne Kristust. Keskajal jäi Druskininkai jatvingite asualale. XIII sajandil hõlvas piirkonna Leedu suurvürstiriik. Linna kohale rajati väike kindlus, mis oli osa Nemunase kindluste süsteemist. Aastal 1311 põletasid orduväed selle kindluse maha.[2]
Druskininkaid on esimest korda mainitud 1636. aastal. Aastal 1702 toimus selle juures lahing Rootsi ja Rzeczpospolita vägede vahel. XVIII sajandil oli Druskininkai väike küla maakonnas, mille keskuseks oli Pervalka.
Sealsed mineraalveeallikad vastati XVIII sajandi lõpus. Stanisław II lasi sinna aastal 1794 rajada haigla.[3]. Aastal 1838 rajati sinna esimene sanatoorium, aastal 1844 hakati sinna ehitama katoliku kirikut, aastal 1865 ehitati sinna ka õigeusu kirik.
Aastal 1861 oli Druskininkais kasutusel 9 mineraalvee allikat, aastal 1884 oli neid kasutusel juba 16. Asula arengut soodustas Peterburi–Varssavi raudtee avamine aastal 1862. Aastal 1865 sai asula omanikuks polkovnik K. Strantmann.[4]. Aastal 1871 põles suur osa asulast maha, aastal 1884 põles maha ka haigla.
Aastal 1891 kehtestati mineraalveeallikatele sanitaarkaitsetsoonid, mis avaldas olulist mõju ka ülejäänud asula heakorrale.[5]
Linnaõigused sai Druskininkai 1893. aastal. Kaks aastat hiljem rajati sinna veel kaks õigeusu kirikut. Sajandivahetuse paiku oli Druskininkai tähtis suvituspiirkond, kus käisid suvitamas Vilniuse, Varssavi ja Moskva keskklassi esindajad. Suvitajate arvult oli linn Krimmi ja Kaukaasia järel tsaaririigis kolmandal kohal.[6] XX sajandi alguses asula elektrifitseeriti, sinna veeti ka telefoniliinid.[4]
.jpg)
Aastal 1909 oli linnas 5000 elanikku, esimese maailmasõja eel aastal 1913 käis seal suvitamas aga 18 600 inimest. Sõja ajal põles maha 2/3 linna ümbruse metsadest.[7]
Esimese maailmasõja järel kuulus linn Poolale. Aastal 1934 ehitati sinna viiv raudteeharu, mis suleti 1990. aastatel. Poola võimu ajal käis sealigal aastal ligikaudu 100 000 puhkajat. Sel perioodil leidis aset ka asula moderniseerimine; sealsed sanatooriumid ehitati ümber vastavalt XX sajandi standarditele.
Aastal 1939 vallutasid selle Nõukogude väed ja Druskininkai hakkas kuuluma alevina Valgevene NSV koosseisu. 7. septembril 1940 liideti asula Leeduga. Aastal 1941 vallutasid alevi Saksa väed. Asula juudid koguti kokku getosse ja hukati. Seejärel hakkasid selle ümbruses tegutsema leedu partisanid, linnal oli oma okupatsioonivõimudest sõltumatu administratsioon ja sisuliselt tagasid sealset korda leedu politseinikud.[4] 14, juulil 1944 vallutasid Druskininkai taas Nõukogude väed.
Aastal 1946 taastati Druskininkai linnaõigused. Nõukogude perioodil külastas igal aastal linna keskmiselt 400 000 turisti.
1985. aastast alates toimub linnas iga-aastane rahvusvaheline festival "Druskininkai luulesügis".
Aastal 1991 liideti linnaga suurem osa endisest Ratnyčia külast, sealjuures ka sealne kirik.
26. detsembril 2006 avati linnas Leedu esimene veepark.
Augustis 2011 avati seal Snow Arena suusahall.
|
|
1921. aasta rahvaloenduse andmetel oli Druskininkai elanikest poolakaid 70,77%, juute 24,46%, venelasi 2,02, leedulasi 1,92% ja valgevenelasi 0,8%.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Druskininkai elanikest leedulasi 88,94%, poolakaid 4,14% venelasi 3,58%, valgevenelasi 1,7%, ukrainlasi 0,46%.[8]
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (November 2024) |
Elbląg, Poola- Augustów, Poola
- Suwałki, Poola
- Strzelce Opolskie, Poola
Ystad, Rootsi
Linn asub Nemunase jõe mõlemal kaldal. Suurem osa linnast asub jõe paremal kaldal, vasakul kaldal asub Baltašiškė linnaosa. Linna on klimaatiliselt peetud heaks kuurordiks, kus puhub harva tugev tuul ja mille ümbruses kasvavad suured männimetsad.[9]
| Mazyri peamised kliimanäitajad aastatel 1981–2010 kogutud andmete põhjal | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Näitaja | Jaan | Veebr | Märts | Apr | Mai | Juuni | Juuli | Aug | Sept | Okt | Nov | Dets | Aasta |
| Absoluutne maksimumtemperatuur (°C) | 9,5 | 14,8 | 20,2 | 27,9 | 31,4 | 32,8 | 34,9 | 35,1 | 30,9 | 23,9 | 16,7 | 10,6 | 35,1 |
| Keskmine maksimumtemperatuur (°C) | –3,6 | –1,4 | 4,5 | 11,7 | 18,9 | 21,0 | 22,2 | 22,1 | 17,7 | 11,8 | 4,0 | 0,0 | 10,4 |
| Keskmine temperatuur (°C) | –5,2 | –4,3 | –0,4 | 5,8 | 12,4 | 15,8 | 16,9 | 16,4 | 11,9 | 7,1 | 1,8 | –2,3 | 6,3 |
| Keskmine miinimumtemperatuur (°C) | –8,5 | –7,6 | –3,6 | 1,8 | 7,3 | 10,9 | 12,4 | 11,8 | 8,1 | 4,0 | –0,55 | –4,9 | 2,6 |
| Absoluutne miinimumtemperatuur (°C) | –35,8 | –36,3 | –26,3 | –12 | –3,7 | 0,1 | 2,1 | 0,1 | –3 | –13,7 | –16,7 | –28,5 | –36,3 |
| Keskmine sademete hulk (mm) | 39 | 31 | 35 | 42 | 55 | 69 | 80 | 78 | 56 | 45 | 53 | 47 | 630 |
- Mikalojus Konstantinas Čiurlionis – Leedu helilooja
- Jacques Lipchitz – juudi skulptor
- Karolis Dineika – Leedu pedagoog
- Vytautas Kazimieras Jonynas – Leedu kunstnik
- Justinas Karosas – Leedu filosoof
- Viliumas Malinauskas – Ig Nobeli auhinna laureaat aastal 2001
- Saulius Pečeliūnas – Leedu poliitik
- Donatas Morkūnas – Leedu poliitik
- Laima Liucija Andrikienė – Leedu poliitik
- Juozas Galdikas – Leedu poliitik
- Almantas Savonis – Leedu käsipallur
- Romas Kirveliavičius – Leedu käsipallur
- Jan Czeczot – Poola luuletaja
- Antanas Sniečkus – Leedu kommunist
- Shmaryahu Yitzchak Bloch – juudi rabi
- Jeremy Bujakowski – India mäesuusataja
- Eugenia Lewicka – Poola spordimetsiini alusepanija
- Włodzimierz Mazurkiewicz – Poola lennundusinsener
- Jan Zbigniew Mikulski – Poola sõjaväe lennundusinstruktor
- Hipolit Milewski – Poola kirjanik
- Mieczysław Niedziński – Poola partisan
- Jan Pilecki – Poola arst ja ajakirjanik
- Józef Piłsudski – Poola sõjaväelane ja riigitegelane
- Marian Turski – Poola ajaloolane
- Bolesław Wołejko – Poola vaimulik
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
