From Wikipedia, the free encyclopedia
Coop Eesti Keskühistu on Eesti ühistu, mis koosneb 18 piirkondlikust tarbijate ühistust, millel on kokku ligi 70 000 klientomanikku ehk liiget, ja keskühistust, mis aitab teha piirkondlikel ühistutel koostööd kaupade sisseostmisel, logistikas, turunduses ja arendustegevuses.
| Coop Eesti | |
|---|---|
 | |
| Peakorter | Suur-Sõjamäe 70, Soodevahe küla, Rae vald, 75322 Harjumaa |
| Käive | 805,9 miljonit eurot (2022) |
| Töötajaid | 6000 |
| Koduleht | www.coop.ee |
2023. aastal kuulus Coopi kohalikele ühistutele kokku üle 320 kaupluse, mis on ligi pool kõigist toidu- ja esmatarbekauplustest Eestis. Coopi kaubamärgi alla kuulub 17 Maksimarketit (hüpermarketid), 114 Konsumit (supermarketid), hulk väikekauplusi, mis varem kandsid A ja O nime, 13 Coop Ehituskeskust ja hulk teisi kauplusi.[1]
.jpg)
.jpg)
_Mõniste_Coop.jpg)
_Tsooru_Coop.jpg)
_Kuldre_pood.jpg)
Coopi netokäive kasvas 2022. aastal 7,2%, ulatudes 805,9 miljoni euroni, mis teeb Coopist turuliidri.[2]
Coopi eripära seisneb selles, et omanikeks on ligi 70 000 Eesti inimest. Ühistute klientliikmed on ühistu võrdsed omanikud. Tarbijate ühistute teenitud tulu ei maksta dividendidena välja, vaid investeeritakse tagasi kaupluste arengusse või toetatakse ühistu piirkonna jaoks olulisi spordi- ja kultuuriüritusi.
Coop Eesti koosneb piirkondlikest tarbijate ühistutest ja Coop Eesti Keskühistust:
Coop Eesti Keskühistule kuulub Coop Energia OÜ ja ligikaudu 42% Coop Pangast.
_Kambja.jpg)
| Ühistu | Asutamis-aasta |
|---|---|
| Antsla Tarbijate Ühistu | 1902 |
| Rapla Tarbijate Ühistu | 1904 |
| Vändra Tarbijate Ühistu | 1904 |
| Saaremaa Tarbijate Ühistu | 1905 |
| Hiiumaa Tarbijate Ühistu | 1907 |
| Viljandi Tarbijate Ühistu | 1908 |
| Tartu Tarbijate Ühistu | 1908 |
| Lihula Tarbijate Ühistu | 1908 |
| Abja Tarbijate Ühistu | 1909 |
| Harju Tarbijate Ühistu | 1909 |
| Tõrva Tarbijate Ühistu | 1910 |
| Haapsalu Tarbijate Ühistu | 1911 |
| Võru Tarbijate Ühistu | 1911 |
| Järva Tarbijate Ühistu | 1911 |
| Kilingi-Nõmme Majandusühistu | 1911 |
| Põltsamaa Majandusühistu | 1914 |
| Keskühistu | 1917 |
| Jõgeva Majandusühistu | 1919 |
| Elva Tarbijate Ühistu | 1921 |
| Põlva Tarbijate Ühistu | 1932 |
Coopil on lai valik omamärgitooteid, mis on erineva kvaliteedi ja hinnaklassiga. Omamärgitooteid Coop Supreme, Coop, Hüva, Säästu ja Coop Itaalia müüakse ainult Coopi kauplustes. Nende toodete valik täieneb sageli.
Coop Eesti annab välja oma kliendikaardina Säästukaarte ja Säästukaart Plusse. Coop Eestil on umbes 600 000 püsiklienti, neist Säästukaardi omanikke on ligikaudu 500 000 ja Säästukaart Plussi omanikke ligi 100 000 inimest. Esimene Coop Eesti liikme- ja püsikliendikaart Säästukaart väljastati 1999. aastal. See võimaldab osa saada paljudest soodus- ja eripakkumistest Coop Eesti kauplustes ja koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis.
Säästukaart Plussi maksekaardiga saab kaupade eest ka tasuda ja võtta Coop Eesti kaupluste kassadest välja sularaha. Kõikidele Säästukaardi omanikele kehtib Coop Eesti kauplustes kaardiomaniku sünnipäeval ning viis päeva enne ja pärast seda peolauatoodete soodustus 10%.
Aastatel 2016–2022 pakkus Coop Eesti kojuveoteenust Harjumaal ja Tallinnas. 2018. aasta kevadel laienes Coopi e-pood Pärnusse ja selle ümbrusse. 2018. aasta sügisel võttis Coopi e-pood esimesena Eestis kasutusele toidukapid, kus säilib kaup nii jahutatuna kui ka sügavkülmutatuna.
Paljudes Coopi kauplustes on kasutusel nutikassad, mis kiirendavad ja lihtsustavad igapäevaostude sooritamist.
Coopi kauplustes on saadaval nii iseteeninduskassad kui ka skaneerimispuldid. Iseteeninduskassades skaneerib klienditeenindaja asemel tooted klient ja tasub seejärel kauba eest. Iseteeninduskassa sobib hästi väiksemate ostude sooritamiseks. Skaneerimispuldiga saab klient toote riiulilt võttes kohe skaneerida ja endale kotti asetada, ilma et peaks hiljem uuesti kassas kotti lahti pakkima. Iseteeninduskassas tuleb kliendil pult tagastada ja skaneeritud kauba eest tasuda.
2018. aasta sügisel tõi Coopi e-pood turule uudse teenuse, mis toimetab kliendi tellitud toidu- ja esmatarbekaubad kappi. Nutikapid on jagatud kolme eri temperatuuriga tsoonideks: sügavkülm-, jahe- ja tavatemperatuuriga kapid. Viimastel on ka soojendusfunktsioon, et talviste miinuskraadidega säilitada tavatemperatuuriga kapis toidu hoiustamiseks nõutud plusskraadid. Esimesed kuus nutikappi paigaldati Tallinna põhimagistraalide äärde, kus kliendil on töölt koju sõites mugav peatuda ja tellitud kaup kaasa võtta.
Coop Kokad (endise nimega MaksiKöök) on 1995. aastal loodud kaubamärk, mille tooted on müügil enamikus Coop Eesti kauplustes ja e-poes. Coop Kokkade sortimendis on salatid, kulinaariatooted, suupisted, valmistoidud ja magustoidud.
| Esimees | Ametiaeg |
|---|---|
| Juhan Kukk | 1917 (mai-juuni) |
| Hermann Namsing | 1917–1923 |
| Juhan Kukk | 1923–1924 |
| Juhan Nihtig | 1924–1930 |
| Johan Pitka | 1930–1937 |
| Jaan Põdra | 1938–1940 |
| Ernst Vinter | 1941 |
| Artur Reintamm | 1941–1944 |
| Voldemar Jaanus | 1944–1946 |
| Georg Nellis | 1946–1952 |
| Valter Vaino | 1952–1975 |
| Ago Madik | 1975–1984 |
| Andres Aruvald | 1984–1992 |
| Mati Sumberg | 1992–1995 |
| Uno Koppelmaa | 1995–1998 |
| Jaan Koppel | 1998–2001 |
| Mihkel Sims | 2001–2002 |
| Rein Sepp | 2002–2009 |
| Kati Kusmin | 2009–2012 |
| Jaanus Vihand | 2012–2019 |
| Alo Ivask | 2019–2023 |
| Rainer Rohtla | Alates 2023 |
Coopi 18 piirkondlikku ühistut on alguse saanud kogukondlikust tegevusest. Esimene tarbijate ühistu asutati 1902. aastal Antslas, kus 17 põllumeest otsustasid võõraste kaupmeeste vaheltkasu vältimiseks üheskoos osta vikateid. Antsla põllumehed mõistsid, et sarnaselt on võimalik hankida teisigi kaupu ja müüa oma inimestele. Selleks asutati Antsla Tarbijate Ühistu, mille loomine pani alguse ühistulisele kaubandusele Eestis. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis, 1903. aastal Kolga-Jaanis ja Raplas. Eriti aktiivselt asutati ühistuid aastatel 1907–1912. Aastaks 1913 oli asutatud 135 ühistut, millest suurem osa tegutses maapiirkondades.
1917. aastal oli Eestis 133 tarbijate ühistut.[3] 7. mail 1917 asutati koostöö arendamiseks katusorganisatsioonina Eesti Tarvitajateühisuste Liit. Aastatel 1924–1930 oli Eesti Tarvitajate Keskühisuse juhataja Johan Nihtig. 1918. aastal tegutses Eesti Vabariigi territooriumil juba 136 kaubandusühistut.[3] 21. märtsil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra seaduse. Selle põhjal sai asutatav selts või ühisus tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid ja ühisused pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.
1919. aastal muudeti Eesti Tarvitajateühistute Liidu põhikirja ja organisatsioon sai nimeks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (ETK). 1923. aastal tegutses Eestis 285 tarbijate ühistut. 1925. aastast alates hakkas nende arv vähenema, kuna osa väiksema käibega ühistuid lõpetas tegevuse või ühines mõne suuremaga. 26. märtsil 1926 võttis Riigikogu vastu ühistute tööd reguleeriva kooperatiivühingute ja nende liitude seaduse muutmise seaduse, mis oli ka tarvitajateühisuste tegevuse aluseks.
Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ülesanne oli varustada oma liikmesühinguid kvaliteetse ja soodsa kaubaga. Selleks sõlmiti lepingud kodu- ja välismaa ettevõtetega ning toodeti oma tehastes tarbijate soovitud kaupu. ETK-le kuulusid mitmed ettevõtted: tubakavabrik,[4] keemiatehas Orto, Kopli masinatehas, Põltsamaa tehased, Johansoni paberivabrik jt. Oma liikmete kaudu hakkas ETK põllupidajailt kokku ostma põllu- ja aiasaadusi nii töötlemiseks kui ka ekspordiks.
1932. aastal asutati Tallinnas keemiatööstusettevõte Orto, kus arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapamääre, põrandavaha, metallipuhastusvahend), tööstuskeemia (taskulambipatareid) ja parfümeeria (seep, hambapasta, kölni vesi, juukseõli, näokreem). 1936. aastal asutati Koplis ETK metallitehas, kus toodeti peamiselt põllutööriistu, näiteks loorehasid ja kartulivõtumasinaid, kuid ka jalgrattaid ja autosid.
Tallinnas Narva maantee ja Siimoni tänava nurgal asus ETK tubakavabrik.[5]
3. aprillil 1941 toimunud Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni I vabariiklikul kongressil nimetati ETK ümber Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikuks Liiduks ehk lühendatult ETKVL-iks (vene keeles Эстонский республиканский союз потребительских обществ, ЭРСПО) ja selle struktuur viidi vastavusse Nõukogude Liidu tarbijate kooperatsiooniga.
1944. aastal taastati tarbijate kooperatiivide maakondlikud liidud ja tegutses 155 tarbijate kooperatiivi. 1950. aastal moodustati endiste maakondade asemele 39 rajooni, kooperatiivide maakondlikud liidud muudeti rajooniliitudeks.
11. novembril 1952 nimetati rajooniliidud ümber rajooni tarbijate kooperatiivide liitudeks (RTKL). 1968. aastal kuulus ETKVL-i kaks rajooniliitu 13 kooperatiiviga ja 30 vahetult alluvat kooperatiivi: Keila Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Põltsamaa Tarbijate Kooperatiiv, Räpina Tarbijate Kooperatiiv, Võru Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Märjamaa Tarbijate Kooperatiiv, ETKVL Tartu Rajoonidevaheline Kaubabaas, ETKVL Võru Rajoonidevaheline Kaubabaas jt. ETKVL arendas kooperatiivkaubandust ja -tööstust, organiseeris põllumajandussaaduste ja tooraine varumist ning kokkuostu. Suuremad tööstus- ja põllumajandusettevõtted olid keemiakombinaat Orto, tootmiskoondis Kooperaator, ETKVL Põltsamaa Põllumajanduskombinaat, Pärnu kalakombinaat, ETKVL Audru Karusloomakasvandus, ETKVL koondis Auto ja ETKVL Võru Leivakombinaat.
.jpg)
19. detsembril 1991 toimus ETKVL-i erakorraline kongress, kus taastati nimi ETK ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (lühemalt Eesti Tarbijate Keskühistu).
Aastal 2015 võeti kasutusele rahvusvaheline ühiskaubanduse kaubamärk Coop.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
