Suguvõsa esimene esindaja Liivimaal oli 17. sajandil Saksamaalt Riiga kolinud Johannes Breverus (1616–1700). Ta oli vaimulik ja Riia superintendent. Tema poeg Hermann von Brevern sai Rootsi aadlitiitli 1691. aastal ning pojapoeg Adam Ludwig von Brevern immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
Pontus Miloslaw von Brevern (1805–1849), Jägala mõisnik
Christoph Hermann Karl von Brevern (sünd. 1779), Ülgase mõisnik
Alexander Johann von Brevern (1801–1850), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor); 1833. a. junkrukooliporutšikuna olles esineb Mihhail Lermontovi eluloos (vene: Александр Иванович Б.)
Hermann Christoph von Brevern (1744–1815), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Harjumaa Kose kihelkonnaTriigi mõisnik. Brevernite Kärsa-Saksi (saksa k. Haus Kersel-Saximois)[6] suguvõsaharu
Christoph Bernhard von Brevern (1786–1864)[8], Kohila, Maardu, Koordi, Köisi, Väike-Kareda ja Vao mõisnik, Harju kreisisaadik (1836–1839); abielus Magdelena Wilhelmine Charlotte von Breverniga (sünd. von Stackelberg)
Peter Alexander von Brevern (1813–1891), Maardu ja Oru mõisnik, abielus Anna Juliana von Breverniga (1821–1861) (sündinud Rehbinder)
Alexander Christoph von Brevern (1845–1894), Saha, Maardu mõisnik
Reinhold Christoph Alexander von Brevern (sünd. 1884), Maardu ja Saha[9]fideikomissmõisade omanik, kes tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu määrusega pillajaks ning määrusega 03.07.1908 maksujõuetuks ja 1911. a Eestimaa Rüütelkonda mittekuuluvaks isikuks [10]