Berliini Humboldti Ülikool
From Wikipedia, the free encyclopedia
Berliini Humboldti Ülikool (saksa keeles Humboldt-Universität zu Berlin) on Berliini vanim ülikool, asutatud 1810. aastal.
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2024) |
Aastatel 1810–1828 oli ülikooli nimi Berliini Ülikool (Berliner Universität, Alma Mater Berolinensis), 1828–1946 Friedrich Wilhelmi Ülikool (Friedrich-Wilhelms-Universität) ülikooli asutaja, Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III auks, 1946–1949 jälle Berliini Ülikool.[1][2] 1949. aastast kannab õppeasutus ülikooli asutamise organiseerija Wilhelm von Humboldti ja tema venna Alexander von Humboldti auks praegust nime.[2]
Ülikoolil on üheksa teaduskonda, meditsiiniteaduskonda jagatakse Berliini Vaba Ülikooliga. Ülikoolis on umbes 32 000 üliõpilast 198 erialal. Ülikooli peahoone asub kesklinnas Unter den Lindenil.[3]
2024. aasta QS maailma ülikoolide nimekirjas oli Berliini Humboldti Ülikool 120. kohal ja Saksamaa ülikoolide seas seitsmes.[4]
Ajalugu
Ülikooli peahooneks on Preisi prints Heinrichi (Friendrich Suure vend) jaoks 1753. aastal rajatud Prinz-Heinrich-Palais; ülikoolihooneks sai see 1809. Hoone sai Teises Maailmasõjas kannatada, remont toimus aastatel 1949–1962.[5]
Ülikool asutati 1809. aastal Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III poolt haridusminister Wilhelm von Humboldti initsiatiivil. Õppetöö algas 1810. aasta sügisel meditsiini-, teoloogia-, õigus- ja filosoofiateaduskondades. Järgmiste aastakümnete jooksul toimus stabiilne laienemine, mille käigus liideti teisi Berliini kõrgkoole. 1889. aastal rajati ülikooli looduskogu jaoks eraldi muuseum, Museum für Naturkünde.[6]
Kolmanda reichi ajal põletati ülikooli raamatukogu raamatuid, mida peeti ebasündsateks või režiimivastasteks. Juudivastaste seaduste tõttu vallandati umbes 250 juudi päritolu töötajat, valitsusevastased üliõpilased eksmatrikuleeriti.[7]
Külma sõja ajal jäi ülikool Ida-Berliini, mistõttu avati läänes Berliini Vaba Ülikool. Ülikooli õppekava sai marksistliku-leninistliku suuna ja selle juhatuse liikmetel olid seosed Stasiga.[7][8]
Tänapäeval on ülikoolil kolm linnakut: Mitte, Nord ja Andlerhof. Mittes asuvad humanitaarteaduskonnad, õigusteaduskond ning majandus ja ärindusteaduskond.[9] Nordi linnakus asub loodusteaduskond, Andlerhofis asub matemaatika- ja täppisteaduskond.[10][11]
Teaduskonnad
Ülikoolil on üheksa teaduskonda:[12]
- Õigusteaduskond
- Humanitaar- ja sotsiaalteaduskond
- Arheoloogia, Aasia ja Aafrika uuringud, kunstiajalugu, kultuuriteooria, haridusteadused, muusika ja meedia, sotsiaalteadused, sporditeadus, rehabilitatsiooniteadus, soouuringud
- Loodusteaduskond
- Agrikultuur ja botaanika, bioloogia, psühholoogia
- Matemaatika- ja täppisteaduskond
- Matemaatika, keemia, füüsika, geograafia, arvutiteadus
- Filosoofiateaduskond
- Filosoofia, ajalugu, entoloogia, raamatukogundus
- Keele- ja kirjandusteaduskond
- Saksa kirjandus, saksa keel, skandinaavia uuringud, romanistika, Inglise ja Ameerika uuringud, slaavi ja Ungari uuringud, klassikaline filoloogia
- Teoloogiateaduskond
- Majandus- ja ärindusteaduskond
- Charité (meditsiiniteaduskond)
Tuntud vilistlased
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.