Wilhelm von Humboldt (22. juuni 1767 Potsdam – 8. aprill 1835 Tegel) oli saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Ta oli Berliini ülikooli asutamise organiseerija. 1949. aastal nimetati ülikool tema ja ta venna Alexanderi järgi Humboldti ülikooliks (Humboldt-Universität zu Berlin). Ta on peamiselt tuntud kui lingvist ja üks võrdleva keeleteaduse rajajaid, kuid ka keelelise relativismi idee ühe alusepanijana. Ta andis olulise panuse keelefilosoofiasse ja hariduse edendamisse. Tema eestvedamisel loodi haridusideaal, mida kasutati Preisimaal haridussüsteemi reformimiseks ja mis hiljem leidis rakendust teiste riikide poolt.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
- 1820 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
- 1822 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
Ta sõprade seas olid Goethe ja Schiller. Tema noorem vend Alexander von Humboldt oli kuulus loodusteadlane, naturalist ja avastaja.[1]
Humboldt kirjutas aastatel 1791–1792 valgustusajastu ideaale kaitsva filosoofilise teose "Riigi tegevuse piiridest" (kuigi see avaldati alles 1850, pärast Humboldti surma). See teos avaldas mõju John Stuart Millile, mis kajastub Milli essees "Vabadusest". Milli läbi said Humboldti ideed tuntuks ka inligse keelt kõnelevas maailmas. Humboldt pakkus esialgsed kontuurid ideele, mida Mill hiljem hakkas kutsuma "kahju printsiibiks". Humboldt võttis oma esseega "Riigi avalikust haridusest" osa ka filosoofilisest debatist riigi hariduse suuna üle, mis oli pärast Prantsuse revolutsiooni lahvatanud Saksamaal ja mujal Euroopas.
Humboldti enda haridustee jäi suhteliselt lühikeseks. Ta oli lapsena koduõppele ja ülikooliõpingud jättis pooleli. Sellele vaatamata sai temast üks mõjukamaid ametnikke Saksa haridusloos. Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III kutsus 1809. aastal Humboldti siseministeeriumi religiooni ja kasvatuse osakonna juhatajaks eesmärgiga reformida riigi haridus. Humboldti eestvedamisel lood gümnaasiumide süsteem, mille eesmärgiks oli noormeeste ettevalmistamine ülikooliks. Ta kehtestas riigieksamite tegemise kohustuse gümnaasiumi lõpetajatele. Loodi spetsiaalne asutus ministeeriumis, mille ülesandeks oli õpikute, õppekavade ja õpiabide kavandamine ja ülevaatamine.[2]
Humboldt oli edukas diplomaat aastatel 1802–1819. Alates 1802 aastast täievoliline Preisi minister Roomas. Napoleooni sõdade lõpul suursaadik Viinis (1812). Praha 1813. aasta kongressil omas ta olulist rolli Austria ning Preisi ja Venemaa vahelise liidu kujunemisel Prantsusmaa vastu.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
