From Wikipedia, the free encyclopedia
Auleegioni orden (prantsuse keeles Ordre national de la Légion d'honneur, algselt Ordre royale de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk, mille asutas Napoleon 19. mail 1802.
Ordenil on viis klassi: Chevalier (rüütel), Officier (ohvitser), Commandeur (komandör), Grand Officier (suurohvitser) ja Grand Croix (suurrist). Medaliklasse ei ole.
Aasta | Nimi | Kraad |
---|---|---|
? | Villem Saarsen | ohvitserikraad |
? | Karl Robert Pusta | suurohvitserikraad |
? | Jüri Sammul | ohvitserikraad |
1921 | Johan Laidoner[2] | ohvitserikraad |
1925 | Johan Laidoner[2] | komandörikraad |
1927 | Paul Kogerman[3] | ? |
Ludvig Puusepp[4] | ? | |
1929 | August Steinberg | ohvitserikraad |
1937 | Oskar Öpik | ohvitserikraad |
1938 | Konstantin Päts[5] | suurristikraad |
2001 | Enn Eesmaa | rüütlikraad |
Jaanus Elvre | ohvitserikraad | |
Toomas Hendrik Ilves | suurohvitserikraad | |
Ain Kaalep | ohvitserikraad | |
Siim Kallas | suurohvitserikraad | |
Jaan Kaplinski | rüütlikraad | |
Andi Kasak | rüütlikraad | |
Toivo Klaar | komandörikraad | |
Jaan Kross | ohvitserikraad | |
Jüri Kuuskemaa | rüütlikraad | |
Ruth Lausma Luik | komandörikraad | |
Lauri Leesi | rüütlikraad | |
Jüri Luik | suurohvitserikraad | |
Toomas Luman | ohvitserikraad | |
Allan Martinson | rüütlikraad | |
Lennart Meri | suurristikraad | |
Tiina Nirk | ohvitserikraad | |
Kristiina Ojuland | komandörikraad | |
Ülle-Marike Põldma | rüütlikraad | |
Väino Reinart | komandörikraad | |
Urmas Reinsalu | komandörikraad | |
Andres Tarand | komandörikraad | |
Indrek Tarand | komandörikraad | |
Toivo Tasa | komandörikraad | |
Tiiu Viljasaar | ohvitserikraad | |
2002 | Malle Talvet | ohvitserikraad |
2003 | Stefanus (Charalambides) | ohvitserikraad |
2004 | Tarmo Türkson | rüütlikraad |
2008 | Philippe Jourdan | rüütlikraad |
2011 | Arvo Pärt | rüütlikraad |
2013 | Aavi Dobrõš | ohvitserikraad |
Sandor Liive | rüütlikraad | |
Riho Terras | ohvitserikraad | |
Karl Jaanimägi | ohvitserikraad | |
2015 | Sten Sepper | ohvitserikraad |
Alar Streimann | rüütlikraad | |
Märt Volmer | rüütlikraad | |
2016 | Rein Oja | rüütlikraad |
2018 | Arnold Sinisalu | rüütlikraad |
2021 | Martin Herem | komandörikraad |
Auleegioni ordu (Ordre national de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa rahvusordu. Ordu asutati Napoleon Bonaparte'i poolt 19. mail 1802 rüütliordude eeskujul. Vastavalt Auleegioni koodeksile tegutseb see organisatsioon iseseisva juriidilise isikuna. Kuulumine ordusse tähendab liikmele tema poolt Prantsusmaale osutatud teenete ametlikku tunnustamist, ühtlasi tähendab kuulumine ordusse ka kõrgeimat aumärki.
Ordu liikmeks saadakse väljapaistvate sõjaliste või tsiviilteenete eest. Ordu eesotsas on ordu suurmeister (grand maître), kelleks on ex officio (ameti poolest) Prantsusmaa president. Tähtsuselt järgmine amet ordus on suurkantsler, kes on regulaarselt peetavate ordu nõukogu istungite eesistuja. Istungitel arutatakse organisatsiooni staatust puudutavaid küsimusi, aasta eelarve kasutamist, samuti uute liikmete vastuvõtmist ja orduliikmetele uute auastmete andmist.
Vastavalt koodeksi artiklile R6 koosneb Auleegion (kui organisatsioon) liikmetest, kes kuuluvad viide astmesse.
Suurristid ja suurohvitserid on ordu kõrgema astme liikmed. Üldine tava on, et ordusse vastuvõetu alustab madalaimast astmest, s.o rüütli astmest. Kuid on ka erandeid, kus pikaajalise teenistuse eest on antud kohe kas ohvitseri või komandöri auaste. Kõik Prantsusmaa peaministrid, kes on oma ametis olnud vähemalt kaks aastat, saavad automaatselt Auleegioni suurohvitserideks.
Vastavalt koodeksi artiklile R54 tervitab ordusse vastuvõtmise tseremoonial suurmeistri poolt delegeeritud esindaja uut kandidaati sõnadega: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, ülendame teid Auleegioni rüütliks (ohvitseriks, komandöriks)." (Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous faisons chevalier (officier ou commandeur) de la Légion d'honneur). Seejärel annab esindaja kandidaadile üle auastmele vastava aumärgi (insigne) ja embab teda.
Suurristide ja suurohvitseride puhul on lausutav tekst veidi erinev: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, tõstame teid Auleegioni suurristi seisusse (suurohvitseri seisusse)." (Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous élevons à la dignité de grand officier (ou de grand croix) de la Légion d'honneur.)
Pärast ordu asutamist 1802. aastal on uute liikmete arv järk-järgult kasvanud. Aastal 1871 oli tegevliikmeid juba üle 70 000. Pärast seda võeti meetmeid arvukuse suurenemise piiramiseks. Kuid alates 1923. aastast iga-aastane uute liikmete vastuvõtmine järsult suurenes. Selline tendents kestis 40 aastat ja oli tingitud vajadusest kodanikke kahes maailmasõjas ja mitmes koloniaalsõjas ülesnäidatud mehisuse ja vapruse eest autasustada. 1962. aastal oli ordus juba üle 300 000 tegevliikme.
Kindral de Gaulle pidas liikmeskonna sellist kasvu ordu mainele ohtlikuks. Võeti suund liikmeskonna arvukuse vähendamisele 125 000 inimeseni 20. sajandi lõpuks. Lõpptulemusena, aastal 2009, ordu liikmete arv ei ületanud 90 000 inimest.
Vastavalt koodeksi artikli R7 viimasele redaktsioonile kehtisid 2009. aasta seisuga järgmised arvulised piirangud:
Praegu on iga-aastased normid järgmised:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.