From Wikipedia, the free encyclopedia
Anne Frank (õieti Annelies Marie Frank; 12. juuni 1929 Frankfurt – veebruar või märtsi algus 1945) oli juudi päritolu tüdruk, kes pidas Saksa okupatsiooni ajal Amsterdamis ajavahemikul 1942–1944 päevikut. Päevik on hiljem tõlgitud ligi 60 keelde, ka eesti keelde. See on üks maailma tuntumaid päevikuid.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) |
| Anne Frank | |
|---|---|
 (1940) | |
| Sünninimi | Annelies või Anneliese Marie Frank |
| Sündinud |
12. juuni 1929 Frankfurt, Saksamaa |
| Surnud |
veebruar või märts 1945 (15-aastaselt) Bergen-Belseni koonduslaager, Alam-Saksi, Saksamaa |
| Puhkepaik | Bergen-Belseni koonduslaager, Alam-Saksi, Saksamaa |
| Rahvus | juut |
| Kodakondsus |
Saksamaa (kuni 1941) kodakondsuseta (1941–1945) |
| Žanr | päevik |
| Sugulased |
Otto Frank (isa) Edith Frank (ema) Margot Frank (õde) Buddy Elias (nõbu) |
|
| |
| Autogramm |
 |
Anne sündis Otto Heinrich Franki (1889–1980) ja Edith Holländeri (1900–1945) teise tütrena. Annel oli õde Margot (1926–1945). Tema sünninimi oli Annelies Marie, kuid perekond ja sõbrad kutsusid teda lihtsalt Anneks. Isa kutsus tütart ka Anneleiniks (tõlkes "väike Anne").
Perekond elas Frankfurdi linnaosas, kus oli nii juute kui ka teistest rahvustest elanikke. Lapsed sõbrustasid peamiselt omavanuste juutidega. Frankid olid reformimeelsed juudid, kes küll austasid kõiki judaismi traditsioone, kuid ei käitunud alati kommetele vastavalt. Otto Frank, kes oli olnud esimeses maailmasõjas Saksa ohvitser, soovis, et lapsed saaksid koolihariduse. Isal oli kodus suur raamatukogu. Nii Anne ema kui ka isa julgustasid tütreid lugema raamatuid.
13. märtsil 1933 toimusid Frankfurdis kohaliku omavalitsuse valimised, mille võitis Adolf Hitleri NSDAP. Vahetult pärast võitu hakkasid toimuma antisemiitlikud demonstratsioonid ning Frankid mõistsid, et Saksamaale ei saa enam kauaks jääda. Hiljem samal aastal kolisid Edith ja tema kaks last Aachenisse, kus elas Edithi ema Rosa Holländer, Otto jäi Frankfurti. Mõne aja pärast sai ta pakkumise luua Amsterdami oma ettevõte. Otto nõustus sellega ja organiseeris Amsterdami perele uue elupaiga.
1934. aasta veebruaris jõudsid Edith ja lapsed Amsterdami, kus Anne ja Margot alustasid õpinguid.
1942. aastal hakati juute eriti julmalt taga kiusama ja Anne perekond peitis end sama aasta juulis Otto Franki büroohoonesse. Pärast kaht aastat redusolekut perekond reedeti ning sakslased viisid pere koonduslaagrisse. Seitse kuud pärast arreteerimist surid Anne ja tema õde Margot Frank Bergen-Belseni koonduslaagris tüüfusse. Otto Frank oli ainus, kes laagris ellu jäi. Pärast sõda naasis ta Amsterdami, kust leidis oma tütre päeviku. Ta avaldas selle hollandi keeles esialgse pealkirjaga "Het Achterhuis: Dagboekbrieven van 12 Juni 1942 – 1 Augustus 1944".
Pikemalt artiklis Anne Franki päevikPäevik, mille Anne sai oma 13. sünnipäevaks, räägib tema elust 12. juunist 1942 kuni 1. augustini 1944. Päevik on kirjutatud justkui täiskasvanud ja läbinägeliku isiku poolt, kes oma teoses jagab nii isiklikke mõtisklusi kui lahkab ka üldist elu okupatsiooniperioodil. Tänu sellele päevikule on Anne üks tuntumaid ja käsitletumaid holokaustiohvreid.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Anne Frank |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Anne Frank |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
