Päevik on isiklik tekstikogum, mõtete kirjalik varasalv, ühtlasi nende vahendamise koht, kuhu saab kirjutada või salvestada, samas ka jagada enda igapäevaseid mõtteid ja tundeid, kajastada enda elusündmusi, läbielamisi ja ülestähendusi dateeritult ning kronoloogilises järjekorras, kasutades selleks füüsilist märkmikku ja raamatut, digitaalset faili või veebipõhist platvormi (nt ajaveebi ehk blogi).[1][2]
Päeviku oluliseks nõudeks on see, et päeviku sissekanded peavad olema regulaarsed ja dateeritud[2].
Päevik kuulub alamžanrina omaelulookirjutuse katustermini alla[3].
Päevik on unikaalne multidistsiplinaarne kirjandusžanr, ühtlasi ka tekstuaalne ruum, kus võivad omakorda seguneda ja põimuda erinevad žanrid ning tekstuaalsed stiilid. Päevik jätab igale autorile vabaduse kindlat tekstitüüpi ise luua ning võimaldab ka erinevaid lugejapooolseid tõlgendusi.[4] Päevikut võib vaadelda eksistentsiaalse kirjandusena, mis ei paku selge eesmärgiga narratiivi. Päeviku narratiiv võib küll olla ebamäärane, mõtted ja soovid segaselt sõnastatud, kuid see toob esile kirjutaja inimlikkuse ja eheduse.[2]
Päevikut on peetud kunstiliselt väheväärtuslikuks kirjandusžanriks, kuna see sisaldab kordusi, katkendlikku ja juhuslikku tekstiloomet, mis loob mulje ebaühtlasest minapildist ja triviaalsest stiilist. Erinevad uurijad on väljendanud seisukohta, et päevik võib olla lihtsalt eksistentsi jälgimise vahend või vorm, mis ei pruugi omada selgeid kirjanduslikke taotlusi. Päevik on žanrina võrdlemisi ebamäärane, sest vormilised nõuded peaaegu puuduvad.[4]
Autobiograafia uuringutes pole päevikud laialdast tähelepanu pälvinud ning on jäänud väheuuritud alamžanriks[4]. Võrreldes teiste autobiograafiliste žanritega on päevikut peetud ebaoluliseks žanriks, kirjutamispraktikaks, mille eesmärk pole avaldatuks saada. Päevik on empiiriline ja kultuuriline mäluajaloo allikas ning kirjalik dokument.[2]
Päevikute kirjutamise populaarsust võib seletada asjaolu, et päevik kui žanr on minimaalselt normeeritud. Päevikuid on peetud, olenemata keerulistest ja riskantsetest oludest, isegi kui selle pidamine on olnud karistatav, näiteks vangilaagrites. Kuna päevik on nii protsess kui ka tulemus, siis muudab see päeviku huvitavaks uurimisobjektiks, sest „päeviku žanril pole kunstide hulgas konkurenti“.[2]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
