Ameerika Riikide Konföderatsioon

From Wikipedia, the free encyclopedia

Ameerika Riikide Konföderatsioon

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerikas 1861–1865.

Quick Facts Valitsusvorm, President ...

Ameerika Riikide Konföderatsioon

4. veebruar 1861 – 9. aprill 1865
Konföderatsiooni 3. lipp
Konföderatsiooni vapp
Valitsusvorm Föderatiivne vabariik
President Jefferson Davis
Asepresident Alexander Stephens
Pealinn Montgomery Alabamas
4. veebruar 1861 – 29. mai 1861
Richmond Virginias
29. mai 1861 – 9. aprill 1865
Danville Virginias
3.–10. aprill 1865
Pindala 1 995 392 km² (välja arvatud Missouri ja Kentucky)
Rahvaarv 9 103 332
(sh 3 521 110 orja)
4,5 in/km² in/km²
Riigikeeled inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Rahaühik CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha)
USA dollar
Deviis Deo Vindice (Under God our Vindicator)
Hümn God Save the South (mitteametlik)
Dixie's Land (popular)
Close

Ajalugu

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda konföderatsiooni purustamisega.

Konföderatsiooni poliitilised liidrid

  • Jefferson Davis (Mississippi) – Ameerika Riikide Konföderatsiooni president
  • Alexander Stephens (Georgia) – asepresident
  • Robert Toombs (Georgia) – (1.) riigisekretär
  • Leroy Pope Walker (Alabama) – sõjaminister
  • George W. Randolph (Virginia) – brigaadikindral, hiljem sõjaminister (märts – november 1862)
  • John C. Breckinridge (Kentucky) – sõjaminister ja endine USA asepresident James Buchanani ajal
  • Judah P. Benjamin (Louisiana) – kohtuminister, siis sõjaminister, siis riigisekretär
  • Stephen R. Mallory (Florida) – mereminister
  • Christopher G. Memminger (Lõuna-Carolina) – rahandusminister
  • John H. Reagan (Texas) – postiminister
  • John Tyler – valitud Konföderatsiooni Kongressi liige ja endine Ameerika Ühendriikide president
  • Howell Cobb (Georgia) – Kongressi eesistuja (president) ja endine USA Esindajatekoja spiiker)
  • William L. Yancey (Alabama) – senaator ja volinik
  • Robert Woodward Barnwell – Kongressi esimees (1861)

Suurimad linnad

More information #, Linn (osariik) ...
#Linn (osariik)Elanikke 1860Koht USA linnade
edetabelis
1.New Orleans (Louisiana)168 6756
2.Charleston (Lõuna-Carolina)40 52222
3.Richmond (Virginia)37 91025
4.Mobile (Alabama)29 25827
5.Memphis (Tennessee)22 62338
6.Savannah (Georgia)22 29241
7.Petersburg (Virginia)18 26650
8.Nashville (Tennessee)16 98854
9.Norfolk (Virginia)14 62061
10.Wheeling (Virginia)14 08363
11.Alexandria (Virginia)12 65274
12.Augusta (Georgia)12 49377
13.Columbus (Georgia)962197
14.Atlanta (Georgia)955499
15.Wilmington (Põhja-Carolina)9553100
Close

Relvajõud

  • Confederate States Army
  • Confederate States Navy
  • Confederate States Marine Corps

Konföderatsiooni väejuhid

  • Robert E. Lee (Virginia) – kindral ja sõjavägede ülemjuhataja
  • Albert Sidney Johnston (Kentucky) – kindral
  • Joseph E. Johnston (Virginia) – kindral
  • Braxton Bragg (Põhja-Carolina) – kindral
  • P.G.T. Beauregard (Louisiana) – kindral
  • Samuel Cooper (New Jersey) – kindral (kindraladjutant ja kõrgeima astme kindral sõjaväes)
  • James Longstreet (Lõuna-Carolina) – kindralleitnant
  • Thomas J. Jackson (Virginia) – kindralleitnant
  • A.P. Hill (Virginia) – kindralleitnant
  • John Bell Hood (Texas) – kindralleitnant
  • Wade Hampton (Lõuna-Carolina) kindralleitnant
  • Nathan Bedford Forrest (Tennessee) – kindralleitnant
  • J.E.B. Stuart (Virginia) – kindralmajor
  • Edward Porter Alexander (Georgia) – brigaadikindral
  • Franklin Buchanan (Maryland) – admiral
  • Raphael Semmes (Maryland) – kontradmiral
  • French Forrest (Maryland) – mereväeministri abi kohusetäitja
  • Josiah Tattnall (Georgia) – kommodoor
  • Stand Watie (Indiaaniterritoorium, praegune Oklahoma) – brigaadikindral (viimane, kes alistus)
  • Leonidas Polk (Tennessee & Louisiana) – piiskop ja kindral
  • Jubal Anderson Early (Virginia) – kindralleitnant
  • Patrick Cleburne (Arkansas) – kindralmajor

Konföderatsiooni lipud

  • Thumb
    1st National
    "Stars and Bars"
  • Thumb
    2nd National
    "Stainless Banner"
  • Thumb
    Naval Jack
  • Thumb
    Battle Flag
    "Southern Cross"

Olulised kuupäevad

More information Osariik, Lahkulöömise järjekord ...
OsariikLahkulöömise järjekordVastuvõtmine A.R.K.-sseUSA Kongressis esindatuse taastamineKohaliku omavalitsuse taastamine
Lõuna-Carolina20. detsember 18604. veebruar 18619. juuli 186828. november 1876
Mississippi9. jaanuar 18614. veebruar 186123. veebruar 18704. jaanuar 1876
Florida10. jaanuar 18614. veebruar 186125. juuni 18682. jaanuar 1877
Alabama11. jaanuar 18614. veebruar 186114. juuli 186816. november 1874
Georgia19. jaanuar 18614. veebruar 186115. juuli 18701. november 1871
Louisiana26. jaanuar 18614. veebruar 18614. juuli 18682. jaanuar 1877
Texas1. veebruar 18612. märts 186130. märts 187014. jaanuar 1873
Virginia17. aprill 18617. mai 186126. jaanuar 18705. oktoober 1869
Arkansas6. mai 186118. mai 186122. juuni 186810. november 1874
Tennessee8. juuni 186116. mai 186124. juuli 18664. oktoober 1869
Põhja-Carolina20. mai 186116. mai 18614. juuli 18682. veebruar 1871
Missouri (ametlik ja legaalselt valitud valitsus)31. oktoober 186119. august 1861teadmatateadmata
Kentucky (Russellville'i valitsus)20. november 186110. detsember 1862teadmatateadmata
Close

Vaata ka

Välislingid

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.