Vähemusrahvus

Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.

Paljudes riikides on vähemusrahvuste kaitseks eraldi tingimused. Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on võtnud vastu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni.^[1]

Tavaliselt on riigis vähemusrahvuste määramiseks ja nimetamiseks konkreetne seadus, mis määrab ära selle riigi vähemusrahvused.

Vähemusrahvust saab laias laastus ülemaailmselt defineerida järgmiste punktide alusel:

1. Riigis rahvaarvult vähemuses olev rahvus.
2. Poliitiliselt mitte võimul olev rahvus.
3. Rahvus, mille kultuur, keel, rass, religioon vms. erineb enamikust.
4. Rahvus, mille esindajad soovivad säilitada oma kultuurieripärasid (antud riigis).
5. Rahvus, mille esindajad on selle riigi, mille rahvusvähemuseks neid loetakse, kodanikud.
6. Rahvus, mille esindajad on antud riigis elanud pikka aega.

Lisaks pikka aega riigis elanud vähemusrahvustele võib teatud tingimustel vähemusrahvuseks lugeda ka lühiajalisi immigrante, rändrahvaid või põliselanike hõime.

Eesti vähemusrahvused

 Pikemalt artiklis Eesti vähemusrahvused

Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased (baltisakslased), venelased (eestivenelased, sh peipsivenelased)^[2], rannarootslased, veidi hilisemast ajast ka juudid (Eesti juudid), mustlased (sh Laiuse mustlased) ja tatarlased (Eesti tatarlased).

Eestis elab 2011. aasta rahvaloenduse seisuga 93 vähemusrahvust. Nende seas on arvukamad kogukonnad venelased (321 198), ukrainlased (22 302), valgevenelased (12 419) ja soomlased (7423).^[3]

Vaata ka

• Vanausulised

Viited

1. Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon
2. В.П. Сергеев, ЧИСЛЕННОСТЬ И ЭКОНОМИЧЕСКОЕ ПОЛОЖЕНИЕ РУССКИХ В ЭСТОНСКОЙ РЕСПУБЛИКЕ в 1920 – начале 30-х гг., Новый исторический вестник
3. ,Rahvaloendus 2011, Eesti Statistikaamet, vähemusrahvuste arv Eestis.