spordiala From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2012) |
Sõudmist harrastatakse ka spordialana, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga. Seda nimetatakse akadeemiliseks sõudmiseks.
Rahvale rohkem tuntud sõudmise liik on rahvapaat ehk kalapaat, kus paat on lühike ja lai ning aerud lühemad ja kitsamate labadega. Erinevalt akadeemilisest sõudmisest rahvapaadis ei liigu pink ega jalad, seega edasi liigutakse ainult ülakeha jõul.
Sõudmise siseala on ergomeetrisõudmine. Olümpiadistantsiks on 2000 m, aga sõidetakse ka 500 m, 1 km, 5 km ja 6 km aja peale. Eesti sisesõudmise hooajal sõutakse 1 km, 2 km, ja 6 km distantse. Üldiselt poole lühemad distantsid on reeglina noorematele kui 14-aastastele (k.a) ja veteransportlastele.
Veekogudel on liigutud juba aastatuhandeid, selleks on kasutatud mitmesuguseid aluseid ja aere. Vana-Egiptuses kasutati kalapaadis sõudmist juba 2500 aastat eKr kalastamise eesmärgil, aga võistlema alles hakati teadaolevalt 70 aastat eKr. Sõudmine kuulus ka Vana-Kreeka spordikultuuri juurde, sest Vana-Kreeka sõjalaevad kasutasid edasiviiva jõuna sõudjaid, kes istusid laevades kolmandal korrusel, ja nende aerud ulatasid välja tullisarnastest avadest. Vana-Kreeka kuulus pimelaulik Homeros ülistas oma eepostes sõudekunsti, eriti nende panust ja vaeva sõjalaevade liigutamisel.
Kaasaegne sõudmine on tunduvalt noorem. Thamesi jõel korraldati juba 1715. aastal ühepaatide võistlus. Tollal oli Thamesi jõel ligi 10 tuhat sõudjat, ehk elukutselised paadimehed, kes teenindasid reisijaid Londonis. Nende vahel loositi välja 6 meest kõigi seast, kes siis omavahel rahvapaadil võistlesid, tuleb siiski akadeemilise sõudespordi harrastamise alguseks pidada hoopis 19. sajandit. Kuigi algul võisteldi Thamesi jõel kalapaatidega, siis hiljem sõudepaatidega, millest sai alguse 1839. aastast kuulus Henley regatt.
1793. aasta 4. juulil peeti Etonis esimene kaasaegne võistlus, kust võttis osa 6 paatkonda. Neli aastat hiljem osales võistlustel juba 4 kaheksapaati ja 2 kuuest paati 1797. 1805 nimetati seda võistlust kui traditsioonilist, mida peeti iga aasta 4. juulil. Kuna võistlustel oli eesmärgiks võita, siis sai alguse paatide kiiremaks tegemine – kaalu vähendamine, paadi üldkuju lihtsustamine, millest kujunes ka algne akadeemiline paat. Tollane akadeemiline paat oli lai, kõrge pardaga, ja liikumatute pinkidega, paadi laiuseks u 100 cm. Kuna kronsteine veel ei kasutatud, siis paadi laius sõltus suuresti aeru pikkusest. Sõudjad istusid malelaua kujul.[1]
1829. aastal pandi alus Oxfordi ja Cambridge'i üliõpilaste sõudevõistlustele.
Eesti sõudmise ametlik esindaja on Eesti Sõudeliit. Reeglid, võistlusjuhendid, paadiklassid jms on tuletatud FISA reeglitest. Eestis peetakse enim sõudevõistlusi Viljandi järvel, Pärnu jõel, Emajõel, Harku järvel, ja peagi ka Aidu karjääris. Praegu loetakse Eestis olevat 11 sõudeklubi: 2 Pärnus (SK Pärnu ja Kalevi SK), 3 Tartus (EAK, SAK, TÜASK), 2 Tallinnas (Tallinna SK, Sõudespinning), Viljandi SK, Narva SK Energia, Aidu SK ja Eesti Invaspordi Liit. Praegune Sõudeliit on 1989. aastast ametlik järeltulija 1938. aastal asutatud Eesti Sõudeliidule. Eesti Sõudeliit sai FISA tunnustuse 27. juunil 1992.[2]
Eestlaste jaoks olulised rahvusvahelised võistlused lisaks tiitlivõistlustele:
Sõudmist maailmas reguleerib FISA. FISA reeglitest on tuletatud ka Eesti sõudmise reeglid. Suuri tiitlivõistlusi peetakse ainult FISA poolt tunnustatud sõudestaadionidel.
Euroopas on ka tunnustatud:
Sõudjate tehnika areng on käinud käsikäes paatide ja aerude arenguga. Kui algul sõuti rahvapaatides, kasutati peamiselt ülakeha jõudu. Tõmbed olid lühikesed ja kiired. Kui aga hakati kasutama libisevat pinki, tähendas see ka jalgade rakendamist töösse. Algul tekkiski kaks koolkonda:
Kui kasutusele võeti veerev pink, hakati rakendama ka teistsugust tehnikat, nn ortodoksne tehnika, mida kasutatakse tänapäevalgi. Selle tehnika erinevus on see, et tõmbe algusest alates on kere aktiivne, kus jalad liiguvad, ja jalgade välja sirutusest lõpetab keretöö ka tõmbe. Seda tehnikat nimetati ka 'ilusaks tehnikaks', ja levis laialdaselt sõuderingkonnas. Aga kui pandi tähele, et ka kõige ilusamini sõudvad sportlased ei liikunud alati nii kiiresti kui sooviti, siis hakati tähelepanu pöörama ka rohkem aerutööle. Hakkas levima kaks põhilist koolkonda:
Akadeemiline sõudmine jagatakse kaheks: üksikaer ja paarisaer. Üksikaer tähendab, et paadis istub vähemalt kaks sportlast, kes hoiavad käes ühte parda aeru (vasak parras ja parem parras). Üksikaerud on pikemad, raskemad, ja suurema labaga kui paarisaerud. Igas üksikaeru paadis on olemas rool, seda kas roolimehe või roolijala kujul. Seetõttu tähistatakse üksikaeru paate kas – või + märgiga. + märk tähendab, et paadis istub lisaks sõudjatele ka roolimees. – tähendab, et paadis kasutatakse roolimiseks roolijalga. Roolijalg on ühe sportlase jala all, tavaliselt nr 1 koha peal, ja saab jalga liigutades suunata paati soovitud suunda. Üksikaeru on raskem roolida kui paarisaeru, sest ühe parda sportlase aeru liigutus või jõuerinevus mõjutab paadi liikumissuunda.
Üksikaeru paadiklassid on: (2+), 2–, 4+, 4–, 8+.
Paarisaerus hoiavad kõik sportlased käes kahte aeru, ja paadis puudub ka seetõttu eraldi roolimees. Paarisaeru paate on lihtsam roolida kui üksikaerupaate, seetõttu puudub ühe- ja kahepaatides roolijalg, ja neljapaadis on see olemas sarnaselt üksikaeru paatidega. Sõltumata paadiklassist tähistatakse parema parda aer punase värviga, ja vasaku parda aer rohelise värviga. Paarisaeru paadiklassid on: 1x, 2x, ja 4x
Kohti paadis loendatakse 1–8. Tähega S/s istub 'stroke' ehk eessõudja sabas, tähega B/b istub 'bow' ehk nina. Kuna sõudjad liiguvad selg ees finišisse, siis kohtasid loendatakse ninast sabasse: paadisiseselt finišijoone ületanud istub ninas, ja loendamist alustatakse just temast – nr 1. Näiteks kaheksapaadis on bow number 1, ja stroke/eessõudja number 8. Kaheksapaatides istub roolija reeglina eessõudja vastas. Üksikaeru neljapaatides (4+) istub roolija paadi ninas, ehk nr 1 poole seljaga ja vaatega finišisse.
Kaalud ja pikkused FISA reeglite järgi.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sõudmine |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.