Sutlepa meri
järv Läänemaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Sutlepa meri (ka Sutlepa laht, Saaremõisa järv, rts Sutlepsjön) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hara, Kudani, Pürksi, Saare, Sutlepa ja Salajõe külas. Järve kaldajoone pikkus on 12 462 m, valgala pindala on 18,8 km², veevahetus toimub kolm korda aastas. Järv jääb Silma looduskaitsealale.
| Sutlepa meri | |
|---|---|
 Laudtee Sutlepa mere äärses roostikus | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Kulani peakraav |
| Valgla suurus | 18,8 km² |
| Pindala | 1,885 km²[1] |
| Pikkus | 2,7 km |
| Laius | 2 km |
| Kaldajoone pikkus | 12,462 km |
| Keskmine sügavus | 1,2 m |
| Suurim sügavus | 1,5 m |
| Kõrgus merepinnast | 1 m |
| Koordinaadid | 59° 2′ 25″ N, 23° 34′ 2″ E |
  | |
Sutlepa meri on halotroofne ehk soolatoiteline rannikujärv, mis on merest eraldunud 20. sajandi alguses. Sellest ajast on järve pindala maakerke tagajärjel vähenenud umbes 50%. Järv asub kunagise Silmeni väina sügavaimas kohas. Maa kerkib 3–4 mm aastas.
Sutlepa meri on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 meetrit. Järve suubub Kulani peakraav (lääne küljelt).
Sutlepa mere keskkonnaregistri kood on VEE2039710.[2]
Vesi on värvuselt kollakas. Kaldaveetaimestiku moodustavad pilliroog ja ahtalehine hundinui, järvkaislat on vähe. Põhi kaetud enamuses mändvetikatega, üksikute tuttidena esineb penikeeli. Põhi valdavalt kõva, pehmem sügavamas kaguosas. Talvel võib esineda hapnikuvaegust.[3]
Lindude kevadrände ajal peatub järvel tuhandeid vee- ja rannikulinde. Seal peatuvad väikekosklad, sõtkad, kühmnokk-luiged, tutt- ja punapea-vardid, laugud ning paljud teised. Aprillis ja mais võib järve kohal lendamas näha sadu väikekajakaid ja mustviireseid. Kevadel on linnuhuvilised Sutlepa merel korduvalt vaadelnud järgmisi linnuharuldusi: väikehuike, habe- ja valgetiib-viirest ning valgesilm-varti. Järve ümbritsevates roostikes pesitseb kolme liiki pütte: tuttpütt, hallpõsk- ja sarvikpütt. Sutlepa meri on ka üks hallhane paremaid pesitsuspaiku kogu Eestis.[4]
Sutlepa merel loendati 2020. aastal kokku 327 asustatud kormoranipesa ja 190 hõbehaigrut.[5]
Kõige tavalisem kalaliik on koger, kes talub hästi talvel jää all tekkivat hapnikupuudust.[4]
2002. aasta kontrollpüügil saadi särge, haugi, ahvenat ja kokre.[3]
Kalapüügi nõuded Silma looduskaitsealal leiab Keskkonnaameti veebilehelt.[6]
Läänekaldal on Kulani niit, madalsoo ja Kulani peakraav. Põhjaosas on kinnikasvavad poollooduslikud kooslused. Kaguosas on hundinuia sihtkaitsevöönd. Lõunaosas on roostikud, vesine niit, matkarada, mõõkrohu kasvukoht.[7]
Järve lõunakaldal paikneb Saare matkarada. Linnuvaatlejatele on kaks vaatlustorni, mis asuvad matkaraja alguses. Vaatlustornide kõrgused on 7,5 m ja 5 m.[8]
Veel Põhjasõja ajal (1715. aastal) eraldasid Sutlepa meri ja ümbritsevad väinad Noarootsit mandrist.[4]
Sutlepa mere kaldal asus Eesti Vabaõhumuuseumisse viidud Sutlepa kabel.[9]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
