Remove ads
"Surmatants" on saksa meistri Bernt Notke töökojas 15. sajandi lõpus valminud õlimaal, mis asub Tallinna Niguliste kirikus osana muuseumi püsiekspositsioonist. See on üks rahvusvaheliselt kõige tuntumaid hiliskeskaegseid kunstiteoseid Eestis.
"Surmatants" on autorikordus Notke samanimelisest maalist, mis asus kuni hävimiseni Lübecki Maarja kirikus.
Niguliste kiriku "Surmatants" on maalitud õlivärvidega lõuendile mõõtudega 160×750 cm. Tegemist on algusosaga algselt oletatavasti umbes 30 m pikkusest maalist.[1] Säilinud fragmendil on 13 figuuri: jutlustaja, I surm, II surm, paavst, III surm, keiser, IV surm, keisrinna, V surm, kardinal, VI surm, kuningas ja VII surm.
Pilt algab jutlustaja figuuriga vasakul kantslis, käed toetatud kantsli servale. Kantslile riputatuna on maalitud punases raamis alamsaksakeelne jutlustaja tekst. Kantsli kõrval istub torupilli mängiv surma kujutav skelettfiguur. Esimene kuju tantsu rongkäigus on puusärki õlal kandev surmafiguur, kes juhib endale järgnema paavsti. Järgnevad skelettkujud juhivad enda järel keisrit, keisrinnat, kardinali ja kuningat. Viimase surma käe all paistab pildi servas järgmise figuuri rüü äär. Inimkujud seisavad sirgelt, nende näod on väljendusrikkad ja elavad, ning nad on kujutatud riietatuna kallihinnalistesse seisusekohastesse rõivastesse. Surmakujud on kujutatud inimestest märksa dünaamilisematena, st liikuvamates poosides. Taustal on kujutatud kollaseks muutuvate puudega sügismaastik küngaste ja mõnede ehitistega, ning maastikul tegutsemas väikesed talupoegi ja koeri kujutavad figuurid.
Kõik kujud seisavad rohelisel muruvaibal, millel üksikud taimed välja maalitud. Pildi allservas lookleval kirjarullil alamsaksakeelne gooti minusklis kiri, mis algab punases raamis tahvlilt kantsli küljes. Jutlustaja teksti jätkab tekstilindil surm ise, kes pöördub kõigi inimeste poole, järgnevad kahekõned surma ja inimeste vahel. Uus kirjarull saab alguse VI surma ja kuninga vahelt, kus lõuendit on jätkatud [2]. Järgnev inimkuju pidi olema piiskop, sest kirjarulli viimasel tekstil kutsub surm piiskoppi.
Esimesed kolm figuuri paistavad ülejäänutega võrreldes tumenenuna, järgmiste toonid on eredamad. Taustal asuv maastik on ühtlaselt heledalt valgustatud sooja õhtuvalgusega sarnanevas pehmes laadis. Õlivärvikiht on küllalt õhuke, alusmaal puudub. Ruumilisus on saavutatud heletumedust kasutades, koloriidi annavad punased, valged ja pruunid toonid.
Remove ads
Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.[3] Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale – memento mori.[3] Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – paavstist ja keisrist – ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega.[3]
Bernt Notke maalis selle teose 15. sajandi lõpus. Tegemist on autorikordusega tema Lübecki Maarja kirikus asunud teosest "Surmatants". Kahe teose valmimise vahel on mitu aastakümmet. Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.[3] On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.[3] Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus (1465–1520) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond.[3]
Lübeckist pärit kunstnik Bernt Notke "Surmatants" asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati 1486–1493 laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu.[3]
Remove ads
21. augustil 2018 avati Niguliste muuseumis maali "Surmatants" uus püsiekspositsioon. Erilahendusena valminud ekspositsiooniseinas on esimest korda Eestis kasutatud suuremõõtmelist eritellimusel valminud muuseumiklaasi[4]. Teost kaitsev kaheksa meetri pikkune ja üle 600 kg kaaluv spetsiaalne Saksamaal valminud kaitseklaas lubab maali vaadelda võimalikult autentsel kujul.[5]
Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna raames kõlas 27. oktoobril 2011. aastal Niguliste muuseum-kontserdisaalis maailmaesiettekandes inglise helilooja Gregory Rose'i teos "Danse Macabre", mille loomine oli inspireeritud Bernt Notke maalist "Surmatants". Heliteoses on kasutatud maalil kujutatud tekste. Teose esitasid Grammy laureaat Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja konkreetselt selle etenduse puhuks kokku kutsutud kammeransambel. Dirigeeris autor Gregory Rose ise[6].
Remove ads
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Remove ads