From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptuse, loodes Liibüa, läänes Tšaadi ja edelas Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Lõuna-Sudaani ning idas Eritrea ja Etioopiaga. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik, nüüd kolmas Alžeeria ja Kongo DV järel.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
|
Sudaani Vabariik
| |||
.svg) | |||
| Riigihümn | "Nahnu Djundulla Djundulwatan" | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Hartum | ||
| Pindala |
1 886 068 km²  | ||
| Riigikeel | araabia | ||
| Rahvaarv |
40 533 330 (2017)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 21,5 in/km² | ||
| Riigipea | Abdel Fattah al-Burhan | ||
| Peaminister | Osman Hussein (kohusetäitja) | ||
| Iseseisvus | 1. jaanuar 1956 | ||
| SKT |
117,488 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
2898 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Sudaani nael (SDP) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||
| Tippdomeen | .sd | ||
| ROK-i kood | SUD | ||
| Telefonikood | 249 | ||
20 aastat kestnud kodusõja järel oli Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Jaanuaris 2011 toimunud referendumil otsustas Lõuna-Sudaan iseseisvuda.
Sudaani valitseb autoritaarne valitsus. ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr valitses riiki koos oma parteiga alates 30. juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest kuni kukutamiseni 11. aprillil 2019. Pärast seda on riiki juhtinud ‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān.
Alates 1997. aastast oli Sudaan jaotatud 26 provintsiks (wilāyah, mitmuses wilayat). Kõik juhtivtöötajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on provintsid majanduslikult keskvalitsusest sõltuvad.
Kümme lõunapoolsemat provintsi (Kesk-Ekvatoriaalprovints, Ida-Ekvatoriaalprovints, Junqalī, Al-Buḩayrāt, Põhja-Baḩr al-Ghazāl, Ülem-Niilus, Al-Waḩdah, Wārāb, Lääne-Baḩr al-Ghazāl ja Lääne-Ekvatoriaalprovints) moodustasid ulatusliku autonoomiaga Lõuna-Sudaani. 9–15. jaanuaril 2011 peetud Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumil otsustas rahvas Lõuna-Sudaani iseseisvaks kuulutada. Iseseisvus kuulutati välja 9. juulil 2011. Sellega kaotas Sudaan pindalalt esimese koha Aafrika riikide seas.
Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990. aastatel lõid Uganda, Keenia ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusvastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele.
Darfuri konflikti on Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja kohalike mustanahaliste põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konflikti osalised on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.
Konflikt sai alguse 2003. aasta alguses, kui neegritest mässulised (liikumine "Õiglus ja võrdsus" – JEM) ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemat poolt on süüdistatud inimõiguste rikkumistes. 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad – 150 Rwanda sõdurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub.
Sudaan jaguneb 18 provintsiks (wilāyah).
Sudaani rahvaarv on 31,9 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti – iive on 2,6%. 43,7% rahvastikust on kuni 14-aastased, 54,1% 15–64-aastased ja 2,4% üle 65-aastased. Pealinna Hartumi rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastik moodustab riigis 31%. Keskmine rahvastiku tihedus on 16,4 in/km². Suurem osa rahvastikust on koondunud Niiluse jõe orgu. Mõnevõrra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lõunaosas. Põhjaosa kõrbetes on see väga väike.
Sudaani territooriumil paiknevad võrdlemisi suured nafta ja maagaasi varud. Need asuvad peamiselt riigi lääne- ja keskosas. 2004. aasta jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit. Naftatoodang oli 2004. aasta keskel 350 000 barrelit päevas. 2005. aasta lõpuks on kavas tootmist suurendada vähemalt 500 000 barrelini päevas. Nafta on ka riigi üks peamisi ekspordiartikleid.
Sudaani elektrijaamade koguvõimsus on umbes 730 MW – poole sellest moodustavad hüdro- ja poole soojuselektrijaamad. Võimsaim elektrijaam on 280 megavatine Sinisel Niilusel asuv Roseirese hüdroelektrijaam. Roseirese tammi juurest suundub piki jõge pealinna poole Sinise Niiluse elektrivõrk, mis on riigis põhimõtteliselt ainuke. Ülejäänud riigis elektrivõrk puudub ja elektrit toodetakse väikese võimsusega kohalikes diisliküttega elektrijaamades.
Hüdroenergia potentsiaali on Sudaanil 2000 MW, mis võiks seega katta suure osa riigi elektrienergiavajadusest. 400 kilomeetrit Hartumist põhja pool Niiluse 4. kärestikel rajati aastatel 2004–2009 Merowe hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1250 MW.
Põllumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Suurem osa haritavast maast asub Niiluse orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja mägisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lõunas üle 1000 mm, põhja poole minnes väheneb see kiiresti – pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis üle 30 °C. Niisutatavaid põlde on umbes neljandik kogu põllumaast. Vett ammutatakse üldjuhul Niilusest.
Põllumajandusest sõltub 80% rahvastikust ja see sektor annab 39% SKT-st.
Eri tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus – 33%; vihmaveest sõltuv traditsiooniline põllumajandus – 25%; niisutuspõllundus – 25%, vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus – 12%; kalakasvatused ja metsandus – 5%.
Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, banaan, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivad rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähklid, veiseid.
Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Niisutuspõllunduse tõttu on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmes piirkonnas on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud.
Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10–25% maapinnast.
Metsad paiknevad riigi kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad eri liiki akaatsiad, teised levinud puuliigid on baobab, eebenipuu, mahagon.
Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest. 1990. aastate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt. Nüüdseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud.
Märkimisväärne tegevusala on ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt. Kummiaraabik on üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil.
Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Seetõttu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.
