From Wikipedia, the free encyclopedia
Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod.
Radiomeetrias mõõdetakse elektromagnetkiirgusena leviva energia jaotust ruumis. Kuna inimsilma tundlikkus on eri lainepikkustel oluliselt erisugune, siis valguse nähtavuse iseloomustamiseks kasutatakse radiomeetriliste suuruste asemel fotomeetrilisi suurusi.
Suurus | Inglise keeles | Tähis | SI ühik | Kirjeldus | Vastav valgussuurus |
---|---|---|---|---|---|
Kiirgusvoog | radiant flux | W | Kiirgusenergia ajaühikus | Valgusvoog | |
Kiirgustugevus | radiant intensity | W/sr | Kiirgusvoog ruuminurga kohta | Valgustugevus | |
Kiiritustihedus | irradiance | W/ m2 | Kiirgusvoog kiirgust vastuvõtva efektiivpinna kohta | Valgustustihedus | |
Kiirgavus | radiant exitance | W/m2 | Kiirgusvoog kiirgust väljasaatva efektiivpinna kohta | Valguskiirgavus | |
Säritus | radiant exposure | J/m2 | Kiirgusenergia kiirgust vastuvõtva efektiivpinna kohta | Valgussäritus | |
Kirkus | radiance | W/(m2·sr) | Kiirgusvoog ruuminurga ja kiirgust väljasaatva efektiivpinna kohta | Heledus | |
Radiomeetrilisi ja fotomeetrilisi suurusi eristatakse indeksiga e (ingl k sõnast energetic ja v (visual). Kui vaatluse all on ainult kas radiomeetrilised või ainult fotometrilised suurused, jäetake indeks sageli ära. |
Kiirgusvoog (ingl k radiant flux) on energiahulk, mida kiirgus kannab ajaühikus läbi mingi pinna. See on radiomeetria põhisuurus. Kiirgusvoo ühik on vatt.
Siin on mingi pind, üle mille integreeritakse ja on Poyntingi vektor.
Kui meid huvitab kiirgusvoo spektraalne jaotus, siis kasutatakse suurust kiirgusvoo spektraalne tihedus, mis iseloomustab kiirgusvoo hulka spektrivahemikus (λ,λ+dλ):
Kuigi kiirgusvoo spektraalse tiheduse põhiühik on W/m, on tihti praktilisem ühik W/nm.[1]
Kiirgustugevus (ingl k radiant intensity) iseloomustab kiirgavalt kehalt lähtuvat kiirgusvoogu ja on määratud ruumielementi sattuva kiirgusvooga.[1]
Seega on kiirgustugevuse dimensioon W/sr. Üldjuhul sõltub kiirgustugevus suunast: ja kogu kehalt lähtuva kiirgusvoo saab integreerides üle kogu ruuminurga:
Isotroopse kiirguri puhul . Kiirgustugevus võib sõltuda ka lainepikkusest. Sel juhul räägitakse kiirgustugevuse spektraalsest tihedusest[1]:
Kirkus (ing. k radiance) iseloomustab ruumi- ja mittepunktvalgusallikate kiiratud valgust. Mõõdetakse kiirgusvoogu antud suunas ruuminurka sõltuvana nähtava pinna suurusest :
Kirkuse dimensioon on W/(m²sr). Kui kiirguri pinnalt levib kiirgus igas suunas ühtemoodi (isotroopne kiirgur), siis
ehk kiirgusvoog sõltub siis ainult nähtava pinna suurusest – sisuliselt ainult kiirguri pinna nurgast. Selliseid valgusallikaid nimetatakse Lamberti kiirguriteks ja neid iseloomustab Lamberti seadus. Sellisteks kiirgusallikateks on näiteks absoluutselt must keha või mattklaasiga lamp.
Kirkusega iseloomustatakse ka passiivseid kiirgureid ehk peegeldajaid.[1]
Kiirgavuseks (ingl k radiant excitance) nimetatakse kogu kiirgusvoogu pinnaelemendilt:
Kiirgavuse mõõtühik on W/m² (watt ruutmeetrilt). Kiirgavuse spektraalne tihedus:
.
Vastavalt Lamberti koosinusseadusele .[1]
Kiiritustiheduseks (ingl k irradiance) nimetatakse pinnale nurga all langevat kiirgusvoogu :
.
Kiiritustiheduse dimensioon on W/m² (watt ruutmeetrile). Kiiritustiheduse spektraalne tihedus defineeritakse analoogselt kiirgavuse spektraalse tihedusega.
Isotroopse valgusallika puhul on punktallika kiiritustihedus allikast kaugusel [1]:
.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.