Kiiritustihedus

Kiiritustihedus (inglise keeles irradiance) on radiomeetrias kiirgusvoog kiirgust vastuvõtva efektiivpinna kohta (tähis ${\displaystyle E_{e}}$, ühik W/m²) ehk pinnaelemendile langeva kiirgusvoo ${\displaystyle \Phi }$ ja elemendi pindala ${\displaystyle A}$ jagatis:

${\displaystyle E_{e}={\frac {\mathrm {d} \Phi }{\mathrm {d} A}}}$.

Spektraalne kiiritustihedus ${\displaystyle E_{e,\lambda }}$ on kiiritustihedus ${\displaystyle \mathrm {d} E_{e}}$ diferentsiaalse lainepikkusvahemiku ${\displaystyle \mathrm {d} \lambda }$ kohta:

${\displaystyle E_{e,\lambda }(\lambda )={\frac {\mathrm {d} E_{e}}{\mathrm {d} \lambda }}}$.

Spektraalset kiiritustihedust mõõdetakse ʽvattʼides ruutmeetri ja meetri kohta, ühik W/(m²⋅m) = W/m³. Kuna kiirguse lainepikkust mõõdetakse harilikult nanomeetrites, siis praktikas on kasutusel ühik W/(m²· nm).

Vaata ka

• Radiomeetria