Põld

Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure. Põld on ühtlasi osa külvikorra maa-alast.^[1]

See artikkel räägib haritavast maast; Rein Raamatu filmi kohta vaata artiklit Põld (film)

---

Vincent van Gogh, Auvers, 1890

Rapsipõld Laekvere vallas

Nisupõld Kose alevikus

Ajaloost

Eestis arenesid põlispõllud välja I aastatuhandel pKr. Küla kogukondlikus maakasutuses olevad põlispõllud olid arvatavasti juba enne 13. sajandit talude vahel osadeks jagunenud. Külapõld moodustas harilikult suurema põllumassiivi, mis oli vastavalt külvikorrale jagatud kolmeks osaks. Aiaga ümbritsetud osasid nimetati põhjaeesti murretes põld ehk väli, lõunaeesti murretes nurm ja läänemurdes kolmandis.^[2]

Talude põllujaotus

Saartel ja osaliselt Lõuna-Eestis olid eri talude osapõldudena kasutusel piklikud neljakandilised lapimaad, mis paiknesid küla ühisel põllumaal korratult läbisegi ning neid eraldasid üksteisest kitsad kündmata põllupeenrad.

Põhja- ja Kesk-Eestis jaotati Rootsi eeskujul suured külaväljad alates 17. sajandist talude vahel pikkadeks kitsasteks nöörsirgeteks ribadeks ehk nöörimaadeks. Mõõdetud põlluribad olid ühelaiused ning asusid väljal tavaliselt kindlas järjestuses. Sellise jagamise kaudu püüti igale talule anda kasutamiseks samaväärse viljakusega maad. Eraldi suurtest põllualadest või kaugemal metsas võeti mõnede talude poolt kasutusele täiendavaid põllulappe ehk umbaedu, mis olid tavaliselt piiratud aiaga.

Vanad põllujaotused kaotati külades talude kruntimisega 19. sajandi II poolel. Nööri- ja lapimaid oli 20. sajandi alguseks säilinud veel Saaremaal ning vähesel määral ka Mandri-Eestis endistes kroonumõisates^[2]

Viited

1. Eesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 29.07.2020
2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 228