Prosper Mérimée
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Prosper Mérimée [prosp'er merim'ee] (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Tema vanavanaema oli pedagoog ja kirjanik Jeanne-Marie Leprince de Beaumont.
Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eessõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet.
1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Žakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika". Romaan ühendas oskuslikult seiklusromaani armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest.
Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne.
1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ning kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Kasvatatud voltäärlikus vaimus, hindas Mérimée alati loogilist mõtlemist. Ta oli liialt skeptiline selleks, et lasta tunnetel üle ääre voolata. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Mérimée' külm, kommentaarideta stiil oli Maupassant’i eelkäijaks.
1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. Keisrinna lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga. See aga ei takistanud teda 1853 pühendumast tõlkimisele. Mérimée tutvustas Prantsusmaal vene kirjandust, tõlkides Puškinit, Gogolit ja Turgenevit.
Pariisi Kommuuni ajal, mais 1871, põletati tema kodu koos raamatukogu ja kollektsioonidega.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
