Pelikan
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Pelikan ehk roosapelikan (Pelecanus onocrotalus) on pelikaniliste seltsi kuuluv liik linde.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2018) |
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Pelikan (perekond) |
Pelikani perekonnas on peale roosapelikani veel 7 liiki.
Remove ads
Kirjeldus
Isaslind on 175 cm pikk, kaalub 9-15 kg, nokk on 347–471 mm pikk. Emaslind on 148 cm pikk, kaalub 5,4–9 kg, nokk on 289–400 mm pikk. Tiibade siruulatus on 226–360 cm.[2]
Levik
Pesitsusala ulatub Ida-Euroopast Lääne-Mongooliani, talvitusala Kirde-Aafrikast Põhja-Indiani. Sahara-taguses Aafrikas ning üksikutes kohtades Indias ja Vietnamis elab aastaringselt.[2]
Eestis on pelikan haruldane eksikülaline.[3] Esmakordselt märgati Eestis pelikani 1953. aastal Pärnumaal Käomardi lahes.[4]
Eluviis
Elavad järvede, deltade ja laguunide ääres ning soodes. Eelistavad madalikke, kuid neid on nähtud ka 1372 m kõrgusel merepinnast.[2]
Pelikanid on maaspesitsejad. Tavaliselt elavad suurte kolooniatena.[2] Pesade tihedus on 1–1,55 pesa ruutmeetri kohta. Naaberpesade keskpunktide vahe on 77 cm, kitsastes oludes ka ainult 48 cm.[5] Pesa ehitavad tavaliselt pilliroost ja okstest, kuid Aafrikas pesitsevad mõnikord peaaegu paljaste kivide peal.[2]
Kurnas 1–3 muna[2], mis kaaluvad 152–226 g[6]. Haudeperiood kestab 29–36 päeva. Pojad lahkuvad pesast 65–75 päeva vanuselt.[2]
Poegi hauvad kordamööda nii emas- kui isaslind.[7]
Toitumine
Pelikanid toituvad kaladest. Euroopas eelistavad karpkala, Hiinas söövad kefaale, Aafrikas kirevahvenlasi. Saagiks langevad kalad kaaluvad tavaliselt 300–600 g. Edela-Aafrikas söövad ka kuldkurk-kormorani mune ja poegi.[2] Londonis St Jamesi pargis elavad pelikanid söövad mõnikord tuvisid.[8]
Nokk on varustatud paunaga, mille maht on 13 liitrit.[viide?] Söögi hankimiseks laseb pelikan veel nokapauna voolata. Pauna sattunud kalad neelab pelikan alla.
Pelikan sööb päevas 900–1200 g kala. Püüavad kala varahommikul ja pärastlõunal, keskpäeval puhkavad. Võivad käia kala püüdmas pesitsuspaigast mitmesaja kilomeetri kaugusel.[5]
Remove ads
Looduslikud vaenlased
Pelikanide mune söövad raipekotkas, must-harksaba, lühisaba-ronk ja pühaiibis. Marabu, kilg-merikotkas ja raipekotkas söövad mõnikord noorlinde, kuid arvatakse, et nende mõju populatsioonile on ebaoluline. Mõndades piirkondades on noorlindudele ohuks šaakalid, hüäänid ja lõvid. Täiskasvanud pelikane söövad mõnikord krokodillid ja haid.[5]
Välislingid
- Pelikan andmebaasis eElurikkus
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads