Oswald Arnold Gottfried Spengler (29. mai 1880 Blankenburg (Harz) – 8. mai 1936 München) oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.
Quick Facts Sünniaeg, Surmaaeg ...
Close
Peateoses "Der Untergang des Abendlandes" ("Õhtumaa allakäik") (I köide 1918, II köide 1922, eesti keeles I–II 2012 Mati Sirkeli ja Katre Ligi tõlkes) käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järkjärguline kasv (kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub lõpus, hiigellinnana, kultuuri kasvajaks). Kultuur on Oswald Spengleri jaoks elusorganism. Ta suhtub Õhtumaa kultuuri tulevikku fatalistlikult, rõhutades, et see on jõudnud oma arengu viimasesse staadiumi – tsivilisatsiooni – umbes aastaks 1900. Õhtumaa tsivilisatsiooni tippajaks luges Spengler 18. sajandit.
Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis-poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist.
Oswald Spengler on külastanud Eestit, pidades saksakeelse ettekande Mustpeade Majas.
Pikemalt artiklis Õhtumaa allakäik
- Der metaphysische Grundgedanke der heraklitischen Philosophie (1904)
- Der Untergang des Abendlandes. Umrisse einer Morphologie der Weltgeschichte (Band 1, Wien 1918, Band 2, München 1922).
- Preußentum und Sozialismus (1919)
- Neubau des Deutschen Reiches (1924)
- Politische Pflichten der deutschen Jugend (1924)
- Der Staat. Das Problem der Stände, Staat und Geschichte, Philosophie der Politik (1924)
- Der Mensch und die Technik. Beitrag zu einer Philosophie des Lebens (München 1931)
- Politische Schriften (1932)
- Jahre der Entscheidung (1933)
- Gedanken (1941). Hrsg. von Hildegard Kornhardt
- Frühzeit der Weltgeschichte. Fragmente aus dem Nachlaß. Unter Mitwirkung von Manfred Schröter hrsg. von Anton Mirko Koktanek. München: Beck, 1966, XX, 520 S.
- O. Spengleri "Õhtumaa allakäik" (Spengleri teose refereeriv lühikokkuvõte). Referaadi koostanud L. Vahter, redigeerinud Leo Anvelt. Sari Elav Teadus, nr 103, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1940, 102 lk; uustrükk: ajakirja Kultuur ja Elu raamatukogu, 1989. aasta numbrite 3, 4, 5 ja 6 lisapoognad; sisaldab ka Rein Ruutsoo eessõna "Spengleri müüdist ja selle vastuvõtust Eestis", Mati Undi "Lõpetuseks" ja lisana Juri Lotmani artikli "Kultuur ja intelligentsus"
- "Õhtumaa allakäik. Maailma-ajaloo morfoloogia piirjooned" (Der Untergang des Abendlandes. Umrisse einer Morphologie der Weltgeschichte). I köide "Kuju ja tegelikkus". Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi, toimetanud Katre Ligi. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2012, 648 lk; ISBN 9789985774328
- "Õhtumaa allakäik. Maailma-ajaloo morfoloogia piirjooned". II köide "Maailma-ajaloolised perspektiivid". Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel ja Katre Ligi, toimetanud Katre Ligi. Järelsõna lk 727–763 ""Õhtumaa allakäigu" tulemisest Eestisse. Tagasivaateid": Ülo Matjus. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2012, 832 lk; ISBN 9789985774335
- Natanael (= Johannes Semper), "Spengleri "Õhtumaa languse" 2. jagu" – Päevaleht 20. ja 21. juuli 1922, nr 169–170; uustrükk: J. Semper, "Mõtterännakud" III, Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 151–160 (Spenglerist ka lk 88–90)
- Julius Genss, "Oswald Spengleri kunstivaated" – Looming 1924, nr 4, lk 268–277
- A. H. T. (= A. H. Tammsaare), "Oswald Spengleri "Õhtumaa langus"" – Vaba Sõna 1925, nr 4; uustrükid A. H. Tammsaare raamatutes: Kogutud teosed, 16. köide, Eesti Raamat, Tallinn 1988, lk 526–548; "Õnnelikest ja õnnetuist aegadest", Kunst, Tallinn 2010, lk 26–51; "Armastusest ja lapselikkusest", sari Eesti mõttelugu, nr 99, Ilmamaa, Tartu, 2011, lk 235–258
- Hans Oldekop, "Oswald Spengleri ajaloo morfoloogia" – Ajalooline Ajakiri 1923, nr 3, lk 81–92; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil
- Leonhard Vahter, "Euroopa saatuse kujunemine O. Spengleri ajaloofilosoofia taustal" – Varamu 1940, nr 1–2
- Toomas Karjahärm, "Unistus Euroopast", Argo, Tallinn 2003, lk 82–86 ("Oswald Spengleri "Õhtumaa langus"")
- Andres Ehin, "Oswald Spengler, euroskeptikute esiisa" – Nädaline 19. 6. 2004, lk 6
- "20. sajandi mõttevoolud", Tartu Ülikooli Kirjastus 2009, lk 107–121, autor Hent Kalmo
- Katre Ligi, "Toynbee ja Spengler ehk tõlkiva toimetaja tundmusi" – Akadeemia 2012, nr 6, lk 1072–80
- Julius Genss: Oswald Spengleri kunstivaated Looming, nr 4/1924
- Maarja Vaino: Oswald Spengleri "Õhtumaa allakäik" ja saatus Kriteerium, 4. veebruar 2008
- Igor Mang, "Väärt lugemine igale rigipöörajale" ("Õhtumaa allakäigu" arvustus) – Maaleht 2. veebruar 2012, lk 33
- Aivar Kull, "Õhtumaa allakäik jõudis Tartusse" ("Õhtumaa allakäigu" arvustus) – Tartu Postimees 8. veebruar 2012, lk 6
- Mati Sirkel, "Repliik Spengleri asjus: sõnavõtt "Õhtumaa allakäigu" esitlusel 7. II 2012 Tartus" – Sirp 17. veebruar 2012, lk 22
- Tõnu Õnnepalu, "Metafooride jõul" ("Õhtumaa allakäigu" arvustus) – Sirp 16. märts 2012, lk 4–5
- Ilmar Vene, "Mann contra Spengler" ("Õhtumaa allakäigu" arvustus) – samas, lk 5
Pikemalt artiklis Õhtumaa allakäik
