Läänegoodid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Läänegoodid (ladina keeles Visigothi, Wisigothi, Vesi, Visi, Wesi või Wisi) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval. Goodid olid osa germaani hõimude hulgast, kes liikusid läbi Rooma riigi hilisantiikajal või Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased Adrianoopoli lahingus aastal 378. Läänegoodid tungisid Alarich I juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat ning asusid seejärel elama algselt Lõuna-Galliasse ning hiljem Pürenee poolsaarele, praeguse Hispaania ja Portugali aladele, kus nad asutasid võimsa Läänegootide kuningriigi.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2012) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Mitmed aastad rändamist viis läänegoodid samastama end piibli heebrealastega, kes rändasid 40 aastat Siinai kõrbes. Selleks, et rändamisele lõpp teha, asusid läänegoodid aastal 418 Lõuna-Galliasse kui Rooma föderaadid. Teadmata põhjustel läksid nad varsti oma võõrustajatega tülli ja asutasid oma kuningriigi pealinnaga Toulouse'is. Kui nad laiendasid oma võimu vandaalide arvel praegusse Hispaaniasse, lõpetasid frangid Chlodowech I juhtimisel nende võimu Gallias Vouillé lahingus aastal 507. Pärast seda jäi nende kuningriigi ainsaks Pürenee poolsaarel mitte olevaks osaks Septimania provints, nii et valdav osa kuningriigist asus Pürenee poolsaarel.
589. aasta paiku pöördusid läänegoodid Rekkared I valitsemise ajal arianismist Nikaia usku, kohanedes järk-järgult oma hispaania-rooma alamate kultuuriga.[1] Lex Visigothorum (lõpetatud aastal 654) kaotas vana traditsiooni, mille järgi olid roomlastele ja läänegootidele erinevad seadused, nii et enam ei tehtud õiguslikku vahet Romani ja Gothi, ehk roomlaste ja gootide vahel, sulatades nad kokku Hispani'ks ehk hispaania rahvuseks. Järgmisel sajandil domineerisid Toledo kirikukogud ja piiskopkond. Aastal 711 või 712 tapeti suur hulk läänegootide eliidist, sealhulgas nende kuningas Roderich ja palju tema juhitavaid mehi, Guadalete lahingus sissetungivate araabia ja berberi vägede poolt. See viis kuningriigi kiire kokku kukkumiseni. Gootide identiteet elas kuningriigi languse siiski üle, eriti Hispaania margis ja Astuuria kuningriigis, mis asutati läänegooti aadliku Pelayo poolt pärast tema võitu mauride üle Covadonga lahingus.
Hispaanias ja Portugalis ehitasid läänegoodid mitmeid kirikuid ja jätsid maha suurel arvul arheoloogilisi leide ning kultuurilise pärandi hispaania ja portugali ees- ja perekonnanimede näol. Läänegoodid olid ainsad, kes asutasid Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi langust ja enne Karolingide tõusu uusi linnu. Kuni hiliskeskajani oli suurim läänegootide pärand nende seadustekogu Lex Visigothorum, mis oli eeskätt aluseks kohtutoimingutele enamuses kristlikus Ibeerias veel sajandeid pärast nende kuningriigi surma.