Alarich I
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410. Muinaspõhjakeelne Alrekr tähendab 'kõige' või 'kõigi valitsejat'.
Alarich juhtis 394. aastal Ida-Rooma keiser Theodosius I liitlasena Frigiduse lahingus läänegootide vägesid, kus aitas alistada keiser Eugeniuse vägesid, mida juhtis frangi päritolu väejuht Arbogast. Gootide kaotused olid suured.
Alarich oli pärast Theodosius I surma 395. aastal pettunud, kui temast ei saanud Rooma armee väejuhti. Ta algatas Balkani poolsaarel mitu röövretke, mida vahel toetasid ka kohalikud roomlased.[1] 401. aastal otsustas ta tungida Itaaliasse, purustas 402. aastal Mediolanumit (Milano) valvanud Rooma väed, asus linna piirama ning pidas kolm lahingut Rooma väepealiku Stilicho vägedega, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat võitu. Alarich lahkus Itaaliast Illyricumi suunas. 405. aastal soovis Stilicho temaga rahu sõlmida ning pakkus talle Rooma armee magister militium′i ametikohta, mida aga Konstantinoopoli keisrivõim ei tunnistanud.[2]
Alarich piiras 408. aastal Rooma linna, mis oli kaotanud oma tähtsuse, kuna Lääne-Rooma keisririigi pealinnaks oli 402. aastast olnud Ravenna, sest Lääne-Rooma keiser Honorius andis seal välja seadusi. Temaga liitusid ka endised Stilicho sõdurid. Alarich lahkus pärast väärtesemete ja raha saamist.
410. aasta suvel pöördus ta tagasi Rooma, vallutas linna sama aasta 24. augustil ning lasi seda kolm päeva rüüstata.[3] Lisaks röövis ta Lääne-Rooma keisri (395–423) Honoriuse õe Galla Placidia.
Pärast Rooma rüüstamist liikus Alarichi sõjavägi läbi Calabria piirkonna Põhja-Aafrika poole. Teel sinna nakatus Alarich, tõenäoliselt malaariasse, ja suri kõrges palavikus olles Cosenza linnas. 6. sajandil elanud ajaloolase Jordanese järgi maeti Alarich läänegootide kombe kohaselt Busento jõe põhja. Jõgi juhiti orjade abil ajutiselt voolusängist kõrvale ja Alarich maeti koos suure hulga sõjasaagiga (sealhulgas väidetavalt ka 70. aastal Jeruusalemma templist varastatud menoraaga) jõe põhja kaevatud hauda. Hiljem kõik orjad hukati, et nad ei saaks haua asukohta paljastada.[4] Alarich I hauda ja mainitud aardeid on pikka aega otsitud, teiste hulgas ka näiteks SS-i juhi Heinrich Himmleri poolt, kuid seni edutult.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
