Liverpool Football Club on Inglismaa jalgpalliklubi, mis tegutseb Liverpoolis. Liverpool mängib Inglise kõrgliigas ja klubi kodustaadion on Anfield. Meeskonna peatreener on Jürgen Klopp.
 |
See artikkel räägib Inglismaa professionaalsest jalgpalliklubist; samas linnas 2008. aastal loodud poolprofessionaalse klubi kohta vaata artiklit AFC Liverpool ning Uruguay jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Liverpool FC (Montevideo) |
| Täisnimi | Liverpool Football Club | |||
|---|---|---|---|---|
| Hüüdnimi | The Reds | |||
| Lühend | LFC | |||
| Asutatud | 3. juuni 1892 | |||
| Väljak | Anfield, Liverpool | |||
| Mahutavus | 53 394[1] | |||
| Omanik | Fenway Sports Group | |||
| Esimees | Tom Werner | |||
| Peatreener | Jürgen Klopp | |||
| Liiga | Premier League | |||
| 2023/24 | 3. koht | |||
| Internet | Klubi koduleht | |||
| Esimene mäng |
Liverpool–Rotherham Town 7:1 (1. september 1892) | |||
| Suurim võit |
Liverpool–Strømsgodset 11:0 (17. september 1974) | |||
| Suurim kaotus |
Liverpool–Birmingham City 1:9 (11. detsember 1954) | |||
| Enim mänge | Ian Callaghan (857) | |||
| Parim väravalööja | Ian Rush (346) | |||
| ||||
Liverpool on üks edukamaid jalgpalliklubisid Inglismaal: ta on tulnud 19 korral Inglismaa meistriks, võitnud neljal korral Euroopa meistrite karikavõistlused ja kahel korral UEFA Meistrite Liiga. Liverpool on võitnud seitse Inglismaa Jalgpalliassotsiatsiooni karikat ja üheksa Inglise liiga karikat.
Liverpooli klubi asutati 1892. aastal ning juba järgmisel aastal võeti klubi Inglise liiga liikmeks. Klubi kõige edukam periood jääb 1970. ja 1980. aastatesse, mil esmalt Bill Shankly ja siis Bob Paisley juhendamisel tuldi 11 korda Inglismaa ja 4 korda Euroopa meistriks.
Liverpooli suurimad rivaalid on naabrid Everton ja Manchester United. Kohtumisi Evertoniga nimetatakse Merseyside’i derbiks.
Liverpool FC asutati lahkarvamuse tulemusena Evertoni juhatuse ja John Houldingu, klubi presidendi ja Anfieldi omaniku vahel. Pärast kaheksat aastat Anfieldil asus Everton 1892. aastal ümber Goodison Parki ja samal aastal asutas Houlding Liverpool FC mängimaks Anfieldil.[2] Algse nimega "Everton F.C. and Athletic Grounds Ltd." (Everton Athletic lühidalt), sai klubist Liverpool FC märtsis, 1892 ja saavutas ametliku tunnustuse kolm kuud hiljem, kui Inglismaa jalgpalliliit keeldus tunnistamast vastloodud klubi Evertonina.[3] Meeskond võitis Lancashire’i liiga enda debüüthooajal ja liitus Inglise esiliigaga 1893. aastal. Klubi ülendati pärast esiliiga võitmist Inglise kõrgliigasse, mis võideti 1901. aastal ja uuesti 1906. aastal.[4]
Liverpool jõudis oma esimesse FA karika finaali 1914. aastal, kuid seal kaotati 1:0 Burnleyle. 1922. ja 1923. aastal tuldi Inglismaa meistriks, kuid järgmist karikat tuli oodata kuni 1947. aastani, kui Liverpool tuli viiendat korda Inglismaa meistriks.[5] 1950. aastal tuli vastu võtta järjekordne kaotus karikafinaalis, kui FA karika võitis Arsenal.[6] 1953/1954 hooaja järel langes Liverpool Inglise esiliigase.[7] Peagi pärast seda kui Liverpool oli kaotanud 1958/1959 hooaja FA karikas 2:1 amatöörmeeskonnale Worcester City, määrati peatreeneriks šotlane Bill Shankly. Saabudes ütles Shankly üles lepingud 24 mängijaga ning lõi Anfieldile ruumi, kus treenerid saaksid arutada taktikat. Nn Boot Roomis hakkasid Shankly ja teised treenerid, nagu Joe Fagan, Reuben Bennett ja Bob Paisley, Liverpooli meeskonda ümber kujundama.[8]
Klubi ülendati tagasi Inglise kõrgliigasse 1962. aastal ja juba kaks aastat hiljem sama divisjon ka võideti. 1965. aastal võitis Liverpool oma esimese FA karika. Järgmisel aastal tuldi jälle Inglismaa meistriks, kuid UEFA karikavõitjate karikasarja finaalis kaotati Borussia Dortmundile.[9] 1972/1973 hooajal võitis Liverpool nii koduse liiga kui ka UEFA karika. Aasta hiljem võideti taas FA karikas. Peagi pärast FA karika võitu pani Shankly ameti maha ja tema asendajaks sai tema abitreener Bob Paisley.[10] 1976. aastal, Paisley teisel hooajal peatreenerina, tuli Liverpool järjekordselt Inglismaa meistriks ja võitis UEFA karika. Järgmisel hooajal säilitas klubi Inglismaa meistri staatuse ning võitis ka oma esimese Euroopa karika, samas kaotati 1977. aasta FA karika finaalis suurele rivaalile Manchester Unitedile. 1978. aastal tuli Liverpool taas Euroopa meistriks ja järgmisel aastal Inglismaa meistriks.[11] Paisley üheksa hooaja jooksul peatreenerina võitis Liverpool 21 karikat, nende hulgas kolm Euroopa karikat, UEFA karikas, kuus liiga üldvõitu ja kolm järjestikust liigakarikat; ainuke kodune karikas, mida Liverpool Paisley käe all ei võitnud, oli FA karikas.[12]
1983. aastal, kui Paisley pensionile läks, sai Liverpooli peatreeneriks tema abitreener Joe Fagan.[13] Fagani esimese hooaja jooksul Liverpooli peatreenerina tuli Liverpool nii Inglismaa kui ka Euroopa meistriks ja võitis ka liigakarika. Seeläbi sai Liverpoolist esimene inglise klubi, kes on võitnud kolm karikat ühel hooajal.[14] Liverpool jõudis uuesti Euroopa karika finaali 1985. aastal, kui Heyseli staadionil oli vastaseks valitsev Itaalia meister Torino Juventus. Enne mängu algust murdsid Liverpooli fännid läbi kahe klubi fänne eraldavast tarast ja ründasid Juventuse fänne. Järsult suurenenud raskuse tõttu kukkus kokku üks staadioni tugiseintest, tappes 39 fänni, kellest enamik olid itaallased. Juhtunu sai tuntuks kui Heyseli staadioni katastroof. Mõlema peatreeneri protestidest hoolimata mäng siiski toimus ja Liverpool kaotas Michel Platini väravast 1:0 Juventusele. Tragöödia tõttu keelati Inglise klubidel osaleda Euroopa võistlussarjades järgmise viie aasta jooksul. Liverpool sai kümneaastase mängukeelu, mida hiljem küll lühendati kuuele aastale.
Pärast Heyseli tragöödiat loobus Joe Fagan oma ametikohast ja Kenny Dalglishist sai Liverpooli mängiv treener.[15] Dalglishi käe all tuli Liverpool kolm korda Inglismaa meistriks ja võitis kaks FA karikat. Liverpooli edu varjutas aga 1989. aastal aset leidnud Hillsborough' staadioni katastroof: FA karika poolfinaalis Nottingham Foresti vastu 15. aprillil 1989 suruti sajad Liverpooli fännid vastu metalltara mis pidi takistama fänne väljakule jooksmast.[16] Sel päeval sai surma 94 fänni, 95. fänn suri saadud vigastustesse neli päeva hiljem ja viimane, 96. ohver suri haiglas ligi neli aastat hiljem.[17] Pärast Hillsborough' katastroofi otsustas valitsus üle vaadata Suurbritannia jalgpallistaadionite ohutuse. Selle tulemusena kohustati kõik kõrgliiga klubid ehitama ümber oma staadionid nii, et igal pealtvaatajal oleks oma istekoht. Seisukohad kaotati. Tragöödia peamiseks põhjuseks leiti olevat ülerahvastatus politsei suutmatuse tõttu olukorda kontrolli all hoida.[18]
Olles kurnatud Hillsborough' tragöödiast ja sellest tulenevast, astus Dalglish 1991. aastal Liverpooli peatreeneri kohalt tagasi ja tema asendajaks sai endine mängija Graeme Souness.[19] Sounessi käe all võitis klubi küll 1992. aastal FA karika, kuid liigas algas klubi pikk mõõn. 1994. aastal asendas Sounessi Roy Evans ja järgmisel aastal võideti inglase käe all liiga karikas. 1998. aastal määrati prantslane Gérard Houllier Evansile abiks juhendama, kuid taoline partnerlus ei töötanud eriti hästi ja juba sama aasta novembris astus Evans tagasi ja Houllierist sai Liverpooli peatreener.[20] Houllieri teisel täishooajal peatreenerina võitis Liverpool kolm karikat: FA karika, liigakarika ja UEFA karika.[21] 2001/2002 hooajal vajas Houllier südameoperatsiooni, mistõttu ei saanud ta osaleda meistrivõistlustel ega aidata klubil pärast 1990. aastat taas meistriks tulla. Liverpool jäi liigas teiseks ning meistriks tuli Arsenal.[22]
2003/2004 hooaja lõpus asendati Houllier hispaanlase Rafa Benítezega. Kuigi Beniteze debüüthooajal lõpetati liigas viiendana, siis võideti 2004/2005 UEFA Meistrite Liiga, kus finaalis alistati AC Milan penaltitega 3:2.[23] Järgmisel hooajal paranesid ka Liverpooli kodused esitused. Võideti FA karikas kui finaalis alistati West Ham ja liigas jäädi kolmandaks.[24] 2006/2007 hooajal said klubid omanikeks Ameerika ärimehed George Gillett ja Tom Hicks. Tehingu läbi hinnati klubi väärtuseks olevat 218.9 miljonit naela.[25] Samal hooajal jõuti ka Meistrite Liiga finaali, kus vastaseks oli jälle AC Milan, kuid seekord tuli vastu võtta 2:1 kaotus.[26] 2008/2009 hooajal kogus Liverpool liigas 86 punkti, mis oli nende Premier League’i suurim punktisaak läbi aegade, kuid ometigi jäädi liigas Manchester Unitedi järel teiseks.[27]
Pärast seda, kui Liverpool lõpetas 2009/2010 hooaja seitsmendana ning jäi Meistrite Liigast välja, asendati Benítez toonase Fulhami peatreeneri Roy Hodgsoniga.[28] 2010/2011 hooaja alguses oli Liverpool pankroti äärel ning klubi võlausaldajad palusid kohtult luba klubi müüa, sõltumata Hicksi ja Giletti enda soovidest. Oktoobris 2010 sai klubi uueks omanikuks John W. Henry, kes on ka pesapallimeeskonna Boston Red Sox omanik.[29] Kehvade tulemuste tõttu hooaja alguses lahkus klubist Hodgson ja tema asendajaks sai endine treener Kenny Dalglish.[30] Kuigi Dalglishi käe all tulemused algul paranesid, ei suutnud ta oma esimesel täishooajal Liverpooli Meistrite Liigasse tagasi tüürida. Liverpool jäi liigas kaheksandaks, mis oli nende halvim tulemus 18 aasta jooksul.[31] Kuigi Dalglishi käe all võideti liigakarikas ja jõuti FA karika finaali, vallandati ta hooaja lõpus ja asendati toonase Swansea peatreeneri Brendan Rodgersiga.[32]
2015. aastal sai Liverpooli peatreeneriks Jürgen Klopp. Esimesel hooajal viis ta Liverpooli Inglismaa liigakarika ja Euroopa Liiga finaali, kuid mõlemad finaalid kaotati vastavalt Manchester Cityle ja Sevillale. Hooajal 2017/2018 jõudis Liverpool esimest korda pärast 2007. aastat ja esimese Inglismaa klubina korda pärast 2012. aastat Meistrite Liiga finaali, kus kaotati Madridi Realile. Hooajal 2018/2019 saavutas Liverpool oma seni parima tulemuse Premier League'is, kui koguti 97 punkti ja hooaja jooksul saadi Inglismaa kõrgliigas vaid üks kaotus. Siiski ei piisanud sellest meistriks tulemiseks, sest Manchester City kogus Liverpoolist ühe punkti enam – kokku 98 punkti. Samal hooajal jõuti teist hooaega järjest Meistrite Liiga finaali, kus alistati Tottenham Hotspur ja võideti kuuendat korda Euroopa tähtsaim klubitiitel. Hooajal 2019/2020 tuli Liverpool esimest korda pärast 30 aastat Inglismaa meistriks, Premier League võideti seejuures esimest korda.
      Liverpooli koduvormi värvid (1892–1896)[33]
|
Suur osa Liverpooli ajaloost on nende koduvärviks olnud punane, aga kui klubi asutati, sarnanes nende vorm pigem tänapäevase Evertoni vormiga. Sinivalgeid särke kasutati kuni 1894. aastani, mil klubi võttis kasutusele Liverpooli linna värvi, punase.[2] Linna sümbol, liver bird, võeti kasutusele klubi logona 1901. aastal, kuid särgil sai seda esimest korda näha alles 1955. aastal. Kuni 1964. aastani koosnes klubi vorm punasest särgist, valgetest pükstest ja valgetest sokkidest, kuid Bill Shankly eestvõtmisel võeti kasutusele üleni punane riietus, kuna tema arvates olevat sellel psühholoogiline efekt.[33] Esimest korda mängiti üleni punases riietuses Anderlechti vastu.
Liverpooli võõrsilvorm on enamasti olnud kas üleni kollane või valged särgid mustade pükstega, kuid on olnud ka erandeid. 1987. aastal võeti kasutusele üleni hall vorm, mida kasutati kuni 1991/1992 hooajani, kui see asendati uue vormiga, mis koosnes rohelistest särkidest ja valgetest pükstest. 1990. aastatel kombineeriti mitmete värvidega, nende hulgas kuldne, tumesinine, erekollane, must ja türkiissinine. Üleni hall võõrsilvorm võeti uuesti kasutusele 2008/2009 hooajal. Kolmandat vormi kasutab klubi võõrsilmängudes Euroopas, aga ka kodustes mängudes, kui Liverpooli võõrsilvorm on võõrustaja koduvormiga liiga sarnane. Liverpooli vorme toodab alates 2012/2013 hooajast Warrior Sports.[34] Klubi esimeseks särgitootjaks oli Umbro, kelle vahetas 1985. aastal välja Adidas. Adidas tootis Liverpooli vorme aastail 1985–1996, misjärel sai särgitootjaks Reebok.[35]
Liverpooli vapp põhineb linna sümbolil, liver bird'il, mis on paigutatud kilbile. 1992. aastal, tähistamaks klubi sajandat aastapäeva, loodi uus logo. Uuele logo lisati muu hulgas Shankly väravate kujutis. Järgmisel aastal lisati vapi kilbi kummalegi poolele kaks leeki, sümboliseerimaks igavest tuld, mis põleb Anfieldi kõrval asuva Hillsborough' katastroofi mälestustahvli juures.[36] 2012. aastal eemaldas Warrior Sports oma esimeselt Liverpooli vormilt kilbi ja väravad, minnes tagasi logoni, mida võis viimati näha Liverpooli särkidel 1970. aastatel. Leegid tõsteti ümber särgi kraele, kus need ümbritsevad numbrit 96, mis on Hillsborough' katastroofis hukkunute arv.[37]
Pikemalt artiklis Anfield
Liverpooli kodustaadion Anfield ehitati 1884. aastal Stanley pargi kõrval olevale maale. Staadionit kasutas algselt küll Everton, kuid tekkinud tüli tõttu staadioni omaniku John Houldinguga, kolisid nad peagi Goodison Parki.[38] Jäänud ilma kasutajata staadioniga, asutas Houlding 1892. aastal Liverpooli, mis on Anfieldil sellest ajast saati mänginud. Kuigi staadioni mahutavus klubi asutamise ajal oli 20 000, oli Liverpooli kõige esimesel kodumängul vaid sadakond pealtvaatajat.[39]
1906. aastal nimetati staadioni üks otsatribüün ametlikult ümber Spion Kop’iks, KwaZulu-Natalis asuvas mäe järgi.[40] Mägi oli Teises buuri sõjas Spion Kopi lahingu asukohaks. Tolles lahingus sai surma üle 300 mehe Lancashire’i rügemendist ning paljud neist olid pärit just Liverpoolist.[41] Tippajal mahutas tribüün 28 000 pealtvaatajat. Paljudel Inglismaa staadionitel oli toona tribüün, mis oli nimetatud Spion Kopi järgi, kuid Anfieldi oma oli neist kõige suurem, mahutades rohkem pealtvaatajad kui mõned terved staadionid.[42]
Oma tippajal mahutas Anfield rohkem kui 60 000 pealtvaatajat ja kuni 1990. aastateni oli see arv 55 000. 1993/1994 hooajaks olid kõik Inglise kõrgliiga klubid kohustatud kaotama staadionitelt seisukohad, mis vähendas Anfield mahutavuse 45 276-ni.[43] 1992. aastal ehitati uus Centenary tribüün. 1998. aastal suurendati Anfield Road tribüüni mahutavust, kui sellele lisati teine korrus.
Kuna Anfieldi laiendamine leiti olevat liialt piiratud, tegi Liverpool 2002. aastal teatavaks plaani kolida plaanitud Stanley Parki staadionile.[44] 2004. aasta juulis sai klubi planeerimisloa[45] ja 2006. aasta septembris andis Liverpooli linnavolikogu klubile kõnealuse maalapi 999 aastaks rendile.[46] Pärast klubi müümist George Gillettile ja Tom Hicksile 2007. aastal disainiti planeeritud staadion ümber. 2007. aasta novembris kiideti uus disaini linnavolikogu poolt heaks. Staadion plaaniti avada 2011. aasta augustis ja see pidi mahutama 60 000 pealtvaatajat.[47] Ehitus peatati 2008. aasta augustis, kui Gillettil ja Hicksil tekkisid raskused 300 miljoni naela suuruse projekti rahastamisel.[48]
Liverpool on ühe suurima toetajaskonnaga klubi maailmas.[49] Klubi sõnul on neil rohkem kui 200 ametlikult tunnustatud fänniklubi vähemalt 30 riigis.[50] Klubi lõikab kasu suurest toetusest ülemaailmsete suvetuuridega, pidades sõpruskohtumisi maailma eri paikades. Liverpooli fännid kutsuvad end tihti Kopite’ideks. Hüüdnimega viidatakse fännidele, kes paiknevad Anfieldi Kopi tribüünil.[51] 2008. aastal otsustas grupp fänne luua eraldi klubi Liverpoolist, toetajatele, kelle jaoks oli Premier League’i jalgpalli vaatamine liiga kalliks muutunud. Klubi nimeks sai AFC Liverpool.[52]
Laul "You’ll Never Walk Alone", mis pärineb originaalis Rodgers and Hammerstein muusikalist "Carousel" ning mis hiljem lauldi ümber Liverpooli muusikute Gerry & The Pacemakers poolt, on klubi hümn ja Anfieldi publik on seda laulnud 1960. aastatest saadik. Sellest saati on laul kogunud tuntust ka teiste klubide fännide seas üle maailma.[53] Laulu pealkiri on nähtav ka Shankly väravatel, mis avati 2. augustil 1982, mälestamaks endist peatreenerit Bill Shanklyt. Shankly väravate "You’ll Never Walk Alone" osa on nähtav ka klubi vapil.
Klubi toetajad on olnud osalised kahes staadioni katastroofis. Neist esimene oli Heyseli staadioni katastroof 1985. aastal, kui hukkus 39 Juventuse toetajat. Juventuse fännid oli Liverpooli toetajate poolt nurka surutud ning kui viimased itaallaste poole jooksma hakkasid, andis järel sein, mille vastu Juventuse fännid olid surutud. UEFA leidis süüdlasteks olevat vaid Liverpooli toetajad,[54] ning määras Inglise klubidel viie aastase võistluskeelu Euroopa karikasarjades. Liverpooli võistluskeeld oli aasta pikem, takistades neil osalemast ka 1990/1991 hooaja Euroopa karikas, olgugi et nad olid 1990. aastal tulnud Inglismaa meistriks..[55] 27 fänni vahistati mõrvakahtlusega ning anti 1987. aastal välja Belgiale kohtumõistmiseks.[56] 1989. aastal, pärast viiekuulist kohtumenetlust Belgias, mõisteti 14 Liverpooli fänni kolmeks aastaks vangi.[57]
Teine tragöödia leidis aset FA karika poolfinaalis Liverpooli ja Nottingham Foresti vahel Hillsborough' staadionil Sheffieldis 15. aprillil 1989, kus 96 Liverpooli fänni hukkus ülerahvastatuse tõttu staadioni Leppings Lane'i tribüünil. Juhtunu sai tuntuks kui Hillsborough' staadioni katastroof. Mõni päev hiljem avaldas ajaleht The Sun artikli "The Truth" ('tõde'), kus väideti, et Liverpooli fännid olevat urineerinud surnute peale, röövinud neid ning rünnanud politseinikke.[58] Järgnenud juurdlused lükkasid väited ümber, viies ajalehe boikoteerimiseni Liverpoolis ja ka mujal Inglismaal. Paljud keelduvad The Suni ostmast ka 20 aastat hiljem.[59] Katastroofi järel loodi mitmeid toetusorganisatsiooni, näiteks Hillsborough Justice Campaign, mis ühendab hukkunute peresid, ellujäänuid ja toetajaid nende püüdlustes saavutada õiglus juhtunu osas.[60]
Rivaalid
- Peamine artikkel: Merseyside'i derbi
Liverpooli pikima kestusega rivaliteet on linna teise meeskonna, Evertoniga. Nende kahe klubi omavahelisi mängusi tuntakse Merseyside’i derbi nime all. Pikaaegne rivaliteet sai alguse Liverpooli loomisest, kui tekkis tüli Evertoni juhatuse ja Anfieldi staadioni omanike vahel. Erinevalt teistest rivaliteetidest ei ole Liverpooli ja Evertoni omavaheline vastasseis ei poliitilise, geograafilise või religioosse taustaga.[61] Merseyside’i derbid müüakse tavaliselt välja. See on üks vähestest kohalikest derbidest, kus ei kohustata kahe klubi fänne olema üksteisest eraldatud mistõttu on see sageli tuntud kui "sõbralik derbi".[62] Alates 1980. aastate keskpaigast on aga klubide rivaliteet tugevnenud, nii väljakul kui ka sellest eemal. Alates Premier League’i loomisest 1992. aastal on Merseyside’i derbi mängudes väljakult eemaldatud rohkem mängijad, kui üheski teises Premier League’i mängus.
Liverpooli ja Manchester Unitedi rivaliteeti nähakse sageli 19. sajandi tööstusrevolutsiooni ilminguna, kui kaks linna olid pidevas konkurentsis.[63] Vastasseis kahe klubi vahel suurenes 1960. aastatel, kui Manchester Unitedist sai esimene inglise klubi, kes võitis Euroopa karika 1968. aastal. Selle saavutuse lõi Liverpool üle 1970. ja 1980. aastatel, kui võideti neli Euroopa karikat. 1990. aastatel hakkas inglise jalgpallis domineerima Manchester United, muutes vastasseisu veelgi tulisemaks.[64] Viimane üleminek kahe klubi vahel leidis aset 1964. aastal, kui Phil Chisnall liikus Manchester Unitedist Liverpooli.[65]
Praegune koosseis
Seisuga 31 January 2022[66]
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Laenul
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
- Inglismaa meister (19)
- 1900–01, 1905–06, 1921–22, 1922–23, 1946–47, 1963–64, 1965–66, 1972–73, 1975–76, 1976–77, 1978–79, 1979–80, 1981–82, 1982–83, 1983–84, 1985–86, 1987–88, 1989–90, 2019–2020
- FA Cup (8)
- 1965, 1974, 1986, 1989, 1992, 2001, 2006, 2022
- 1981, 1982, 1983, 1984, 1995, 2001, 2003, 2012, 2022
- Charity Shield / Community Shield (15)
- 1964, 1965, 1966, 1974, 1976, 1977, 1979, 1980, 1982, 1986, 1988, 1989, 1990, 2001, 2006
- 1976–77, 1977–78, 1980–81, 1983–84, 2004–05, 2018–19
- UEFA karikas (3)
- 1973, 1976, 2001
- 1977, 2001, 2005, 2019
- 2019
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
