Koroonakriis Eestis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Koroonakriis Eestis on osa üleilmsest koroonakriisist, mis avaldab mõju majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele ja enamikule teistele ühiskondliku elu valdkondadele. Kriisi põhjustas koroonapandeemia puhkemine 2020. aasta alguses ja sellel eeldatakse olevat pikaajaline mõju.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Eesti Pank hindas märtsi lõpul, et Eesti majandus kahaneb selle tulemusena 2020. aastal vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks.[1] Juunis prognoosis Eesti Pank majanduslanguseks 10 protsenti ning hindas, et majanduse taastamiseks kulub kaks aastat.[2] Seejuures on maailmas prognoositud ka 2007.–2008. aasta finantskriisiga võrreldavat või sellest isegi suuremat majanduslangust.[3][4] Erinevalt eelmisest majandussurutisest oli Eesti majandus kriisiks paremini valmis ja seeläbi loodetakse kiiremat taastumist.[5] Swedbank prognoosis novembri algul Eesti 2020. aasta majanduslanguseks 3,2 protsenti.[6] Statistikaameti andmetel kujunes 2020. aastal majanduslanguseks 2,9 protsenti.[7]
Valitsus kuulutas 12. märtsil pandeemia tõttu välja eriolukorra, mille järk-järgult karmistatud reeglid avaldasid mõju kõigile eluvaldkondadele. Valitsusele on heidetud ette kriisiaegse eriolukorra ärakasutamist oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalist peatamist, kliimaeesmärkide eiramist ja põlevkivitööstuse toetamist õlitehase rajamise otsustamisega, diislikütuse aktsiiside langetamist, pidurdunud pensionireformi läbisurumist pensionikindlustuse teise samba maksete peatamisega, immigratsiooni ja välismaalaste Eestis viibimise piiramist, ebaeesmärgipäraste jälgimismeetmete kehtestamise ettevalmistamist. Eriolukord kehtis kuni 17. maini, kuid mitmed piirangud jätkusid ka pärast seda.
Alates 11. märtsist 2021 hakati taas rakendama tugevamaid meetmeid haiguse leviku takistamiseks.[8]
Kriisi mõjul asendus tööjõunappus töökohtade puudusega.[9] Eesti Panga tööturu ülevaate kohaselt jäi Eesti majanduse langus viiruspuhangu esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning tööpuudus suurenes II kvartalis 7,1 protsendile.[10] Aasta kokkuvõttes tuli aga keskmiseks töötuse määraks 7,3 protsenti, kuigi pandeemiaeelsetes prognoosides oodati 5,7 protsenti.[11]
On hinnatud, et Eesti majandus oli 2020. aastal 1,57 miljardit eurot väiksem, kui oleks võinud oodata kriisieelsete prognooside põhjal.[11]