From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Kärnten (sloveeni Koroška [kɔˈɾóːʃka], Slovenska Koroška; saksa Kärnten) on ajalooline piirkond Sloveenia põhjaosas. Mõiste viitab endise Kärnteni hertsogkonna väikesele kagupiirkonnale, mis pärast Esimest maailmasõda eraldati vastavalt 1919. aasta Saint-Germaini rahule Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigile. Sellel ei ole selget keskust, vaid kohalikud keskused kõigis kolmes jõeorus tihedalt metsastunud mägede vahel.
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Pärast Sloveenia astumist Euroopa Liitu 2004. aasta mais on tehtud palju jõupingutusi Kärnteni taasintegreerimiseks kultuuri-, turismi- ja majandusüksusena. Ajaloolisel piirkonnal ei ole Sloveenia halduspiirkonnana ametlikku staatust, kuigi seos mitteametliku provintsiga (pokrajina) on üsna tavaline.
Piirkond asub Lõuna-Lubjakivialpide Karawankide mäestikus ja koosneb kahest ruumiliselt jagatud piirkonnast kokku 478 km²:
Kõik need vallad piirnevad Austria Kärnteni liidumaaga põhja pool.
2005. aastal loodi Kärnteni statistiline piirkond, mis hõlmab suuremat, u 1041 km² suurust ala, mille osad hõlmavad mitmeid kõrvuti asuvaid valdu, mis kuuluvad ajaloolisse Steiermargi piirkonda, nagu Slovenj Gradec Mislinja orus või Muta ja Radlje ob Dravi Drava jõe ääres, aga mitte Jezersko, mis on Ülem-Kraini statistilise piirkonna osa.
Kärnteni maastik on väga mitmekesine, ülekaaluka liustike poolt pleistotseenis kujundatud künkliku ja mägise reljeefiga. Kliima on osaliselt alpiinne kliima ja osaliselt üleminekumandriline kliima. Oluline element on temperatuuri inversioon. Üle 2/3 Kärntenist on metsaga kaetud ja osakaal kasvab jätkuvalt. Valdavad puuliigid on pöök, nulg ja kuusk. Madalamad alad on pliikaevanduse tõttu pliiga saastatud. Sellest hoolimata elab Kärntenis palju ulukeid (jänes, hirv, metskits) ning metsapiirist kõrgemal alpiloomaliike, näiteks Peca mäel või Raduha mäel. Drava jões on palju kalu.
Nimi tuleneb varakeskaegselt slaavi Karantaania vürstkonnalt, mille territoorium ulatus tänapäeva Austria Kärnteni liidumaalt alla Steiermargi maadele Sava jõe ääres. Piirkond oli osa 976. aastal loodud ja 1335. aastast Habsburgide poolt valitsetud Kärnteni hertsogkonnast, millest 1867. aastal sai Austria-Ungari Tsisleitaania kroonimaa. Pärast Austria kaotust Esimeses maailmasõjas okupeeris äsjaloodud Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriik (hilisem Jugoslaavia) 1919. aastal Lõuna-Kärnteni. Meža org, Dravogradi ja Jezersko ümbruse alad, mis on täna Sloveenia territoorium, eraldati ilma referendumita, samas okupeeritud piirkonnas sellest põhjas ja läänes määrasid 10. oktoobril 1920 Kärnteni plebistsiidis hääletajad, et need osad peavad saama äsjaloodud Austria vabariigi osaks.
1941. aastal Teise maailmasõja Balkani kampaanias annekteeriti ala Natsi-Saksamaasse ja anti Kärnteni Reichsgau haldusesse, mida juhtis Friedrich Rainer. Saksa Riigi kapitulatsiooniakti alusel sisenesid 1945. aasta mais piirkonda Jugoslaavia partisanid, tappes arvukalt Bleiburgi repatrieerimiste kontekstis teatavaks saanud väidetavaid kollaborante. Dravogradi (Otiški Vrh, Selovec, Bukovska Vas, Šentjanž) ja Prevalje (Leše, Poljana) ümbruses on mitme ühishaua paik. Pärast sõda kuulus piirkond Jugoslaavia Sloveenia Sotsialistlikku Vabariiki, 1991. aastal pärast Jugoslaavia lagunemist sai sellest iseseisva Sloveenia osa.
Kärnteni statistilises piirkonnas oli 2008. aastal 73 754 elanikku, kus asustus oli ebaühtlane ja elanikkond suhteliselt noor. Sellest hoolimata väheneb elanike arv väikese sündimuse ja lühema eluea tõttu. Suurim tööandja on töötlev tööstus. Paljud inimesed on pendeldajad, kes töötavad Ljubljanas, Mariboris, Velenjes ja Austrias. 2008. aastal oli suhteliselt suur töötus, 10,5% Črna na Koroškemi kaevanduslinnas ja 11,8% terasetööstuse poolest tuntud Ravne na Koroškemis. Muud suured asulad on kaevanduslinnad Mežica ja Prevalje, Dravograd piki Maribori-Klagenfurdi raudteed, Slovenj Gradec, Mislinja oru halduskeskus ja kultuuriline keskus, Muta sepatraditsioonil põhineva metallitööstusega, Radlje ob Dravi, elav äri- ja kaubanduskeskus.
1990. aastatel suleti piirkonna kõige tööstuslikumalt arenenud orus, Meža orus plii- ja tsingikaevandus ning pliisulatus Žerjavis. Ainus tehas kaevanduse ümbruses, mis siiani töötab, on patareide tootja TAB. Ravne terasetehas Metal Ravne, mis oli 19. sajandil üks suuremaid tööandjaid Kärnteni hertsogkonnas, suutis ellu jääda ning on nüüd spetsialiseerunud legeeritud terasele ja masinakomponentidele. Drava oru Kärnteni piirkonnas on 5 hüdroelektrijaama, mille koguvõimsus on u 60 MW, ja erinevates kohtades toodetakse metalltooteid.
Pärast tsingikaevanduse sulgemist on äärmiselt halb keskkonnaseisund kitsas Meža orus koos sajanditepikkuse plii- ja tsingimaagi kasutamisega aeglaselt paranemas. Kogu Sloveenia Kärnteni piirkond kannatab aga jätkuvalt oma metsade tõsise kahjustamise all. Mõnes piirkonnas on kuni 40% puudest kahjustatud suure vääveldioksiidiheite tõttu Šoštanji elektrijaamast ja Ravne rauatehasest.
Vaatamata Meža ja Drava jõe reostusele pole veevarustus kunagi probleemiks olnud. Puhast vett leidub rikkalikult tänu mägisele maastikule oma läbitungimatu kivimiga. Peaaegu igal mägedes asuval talul on oma veevarustussüsteem ja asulad orgudes on ühendatud munitsipaalveevärgiga.
Dr Franc Sušniki Kesk-Kärnteni raamatukogu ja Kärnteni muuseum on Ravne na Koroškemis, kuid Kärnteni piirkondlik muuseum, Kärnteni kaunite kunstide galerii ja piirkondlik raadiojaam asuvad Slovenj Gradecis (ajalooliselt Steiermargi osa). Varem olid haridusasutused ja muu tegevus hajutatud mitme väikelinna vahel. Keskkoolid on Ravnes ja Mutas. Õpilased, kes soovivad jätkata kõrgharidusega, valivad enamasti Maribori ja Ljubljana ülikoolid. Črna na Koroškemis asub füüsiliste ja vaimsete puudega noorte kaitse ja kutsehariduse keskus.
