Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vääveldioksiid on normaaltingimustel värvitu gaas. Sellel on terav lõhn, mida võib tunda näiteks tuletiku süütamisel.[1]
Vääveldioksiid tekib väävli ja sulfiidide põlemisel. Vääveldioksiid on happeline oksiid. Vees lahustudes moodustab väävlishappe (H2SO3).[2]
Vääveldioksiidi tekib nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tulemusena. Peamiseks vääveldioksiidi allikaks on vulkaanid, nende arvele langeb umbes pool loodusliku tekkega vääveldioksiidist[3]. Lisaks tekib teda metsatulekahjude ja ainevahetuse käigus. Kõik fossiilkütused sisaldavad väävlit, mistõttu moodustub vääveldioksiid nende põletamisel.[1]
Vääveldioksiid on inimesele mürgine ning teda peetakse üheks olulisemaks saastegaasiks. Vihmapiiskades lahustunud vääveldioksiid põhjustab happesademeid. Inimesele ohutuks vääveldioksiidi kontsentratsiooniks õhus loetakse 0,03 ppm.[4]
Vaata ka
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
