Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Ta algatas Postimehe satiirilise lisalehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Temast alates sai alguse lasteraamatute illustreerimine Eestis. Ta kirjutas romaane, novelle, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid ja muid teoseid. Hindrey oli ka ühe Eesti esimese mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" stsenaariumi autor.
Karl August Hindrey tegi pseudonüümi initsiaalidest K. A. H. Kirjandusliku pseudonüümi "Hoia Ronk" võttis ta raudteeülesõidukoha vigaselt hoiatussildilt. Maeti ta aga hoopis Hans Kuuse nime all.[1]
Töötas ajavahemikul 1904–1928Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehe Sädemed, kus avaldas umbes 3000 karikatuuri,[2] ja 1924. aastal ajalehe Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Tema esimesed karikatuurid ilmusid 1901 Teataja Nalja Lisas. Aastast 1928 oli vabakutseline kirjanik.
Nõukogude okupatsiooni tulekul läks Hindrey põranda alla ja alustas vastutegevust. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) kirjutas ta ajakirjanduses Nõukogude võimu metsikustest. 1944. aastal üritas ta pealetungiva Punaarmee eest ebaõnnestunult Eestist põgeneda. 1944. aasta oktoobrist varjas ta end valenime Hans Kuuse[3] all Iru vanadekodus, kus ta armetutes oludes suri vähki.[3]
Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb Simplicissimuse koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tema karikatuure avaldati järgmistes väljaannetes:
Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane.
Karl August Hindrey oli ka mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" stsenaariumi autor.
"Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) – [Esimeses osas jõuab autor Pärnu gümnaasiumist väljalangemiseni, teine osa käsitleb põhiliselt Treffneri gümnaasiumis õppimise aega ja kolmas osa kunstiõpingud Peterburis ja Münchenis]
"Murrang" (1930) – [põhisisuks on Hindrey läbielamised Pariisis]
"Ararauna" (1930)
"Tõnissoni juures" (1931) – [katab aastad 1904–1910]
"Rowe rändab" (1933)
"Minu elukroonika I-III. Murrang. Tõnissoni juures". Järelsõna "Üleaegne Karl August Hindrey": Rutt Hinrikus; Eesti Päevalehe ja ajakirja Akadeemia raamatusari Eesti mälu, nr 26, 2010, 784 lk; ISBN 9789949452927
Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940, Tööversioon seisuga 1. detsember 2015, Elulood A – Lekstein (lk 130)
Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn1984, lk 216–227 (ülevaate autor Ello Säärits) ja bibliograafia lk 248
Toomas Liiv, "Karl August Hindrey novellikirjanikuna" – Looming1985, nr 8, lk 1114–17 ja T. Liivi raamatus "Proosast", Virgela, Tallinn 1997, lk 91–99
"Valve kui kohustus. Karl August Hindrey artikleid" (7 poliitilist artiklit aastaist 1924–26 ja 1941–43) – Akadeemia1990, nr 9, lk 1937–61
Looming 1995, nr 8: Hindrey "Lui Oleski viimane suvitus" lk 1012–23 ja "Iru päevik" lk 1080–1101 ning Rutt Hinrikuse artikkel "Hindrey Irus" lk 1102–06 ja Toomas Liivi artikkel "Taaniel Tümm kui igavikust väljalangenud täht" lk 1107–13 (sama artikkel: T. Liiv, "Proosast", lk 201–209)