Rutt Hinrikus (neiuna Rutt Põld; 7. mai 1946 Tallinn – 29. oktoober 2023) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.
Ta oli üks väljapaistvamaid biograafilise lähenemisviisi esindajaid eesti kirjandusteaduses ning eestlaste eluloolise pärandi kogumise üks algatajaid ja pikaajalisi eestvedajaid. Tema töös kirjandusteadlasena tõusevad esile eesti kirjanike pagulasperioodi käsitlused, mis põhinevad uutel arhiivimaterjalidel.
Hinrikus lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogi ja eesti keele õpetajana. 1972. aastal asus ta tööle Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi, tollase nimetusega käsikirjade osakonda. Aastatel 1977–1993 oli ta käsikirjade osakonna juhataja, 1993–1995 kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja. Ta oli üks Karl Ristikivi Seltsi asutajaid ja töötas aastatel 1995–1997 Tartu Linnamuuseumi filiaali Karl Ristikivi muuseumi juhatajana.
Ta kaitses 27. juunil 2002 Tartu Ülikoolis magistrikraadi (töö pealkiri "Eesti kirjandus diasporaas") ning töötas kuni pensioneerumiseni 2021. aastal kirjandusmuuseumis Eesti Kultuuriloolise Arhiivi teadurina.
Hinrikuse tegevus eesti elulugude kogumisel algas 1996. aastal ja sellest ajast peale on Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi jõudnud kümnete kogumisvõistluste kaudu tuhandeid elulugusid. Tema osalusel loodi ka Ühendus Eesti Elulood.
Samuti hõlmab tema töö eesti kirjanduskultuuris kesksete autorite isikuarhiivide (Marie Under, Karl Ristikivi, Aino Thauvón-Suits ja Gustav Suits) loomist ja täiendamist, nende laiemale avalikkusele tutvustamist ja kirjandusteaduslikku kasutusse toomist. 2016. aastal ilmus Rutt Hinrikuselt artiklikogumik "Kahe vahel. Artikleid kirjandusest ja elulugudest".
2000. aastal pälvis ta Valgetähe III klassi teenetemärgi, 2018. aastal valiti ta Tartu linna aukodanikuks ning 2020. aastal pälvis ta riikliku kultuuri elutööpreemia.
Muu hulgas on ta koostanud Eesti rahva elulugude sarja. Elulugude tunnustatud koguja ja uurijana oli ta raamatusarja "Eesti mälu" nõustaja.[1]
Artiklite kogumik
- "Kahe vahel. Artikleid kirjandusest ja elulugudest". Koostaja ja saatesõna: Marin Laak, sari EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost, nr 8, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, Tartu 2016, 350 lk; sisaldab lk 318–336 Rutt Hinrikuse bibliograafia aastatest 2006–16, koostanud Merike Kiipus; ISBN 9789949544943
Artikleid
- Rutt Hinrikus: kas raamat peab olema kirjandus?, Postimees, 24. jaanuar 2009
- 2000 Valgetähe III klassi teenetemärk[2]
- 2009 Integratsiooni Sihtasutuse arendusstpendium
- 2018 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- 2020 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
Rutt Hinrikuse abikaasa oli Tartu Ülikooli farmaatsiaõppejõud Toivo Hinrikus (snd 1944), neil on kaks tütart ja poeg; noorem tütar Hanna (snd 1976) on riigiametnik, vanem tütar Mirjam (snd 1972) on kirjandusteadlane, poeg Taavet (snd 1981) on firma TransferWise kaasasutaja ja üks omanikke.
Rutt Hinrikuse isa oli ajaloolase haridusega vaimulik Agu Põld, vanaisa Peeter Põld oli eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
