Kaitseväe peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Kaitseväe peastaabi hoone Juhkentali tänaval Tallinnas
Pikemalt artiklis Kaitseväe peastaabi ülem
Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle vahetus alluvuses on peastaabi ülema asetäitja operatiivalal, peastaabi ülema asetäitja toetuse alal, peastaabi ülema administratsiooni ülem ja teavitusosakonna ülem.
Eesti Vabariigi väikest riigivappi kasutatakse kaitseväe peastaabi embleemina, näiteks peastaabis teenistuses olevate kaitseväelaste vormi paremal käisel üksuse eraldusmärgi kohal.
Peastaabi ülema asetäitjad
Peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal, kes koordineerib peastaabi luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna ning NATO Euroopa vägede peakorteri juures asuva Eesti sõjalise esinduse tööd
peastaabi ülema asetäitja toetuse alal
kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;
kaitseväe esindamine Kaitseväe juhataja volituse alusel;
kaitseväe väljaõppe korraldamine;
kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine kaitseväes;
rahvusvahelise sõjalise koostöö koordineerimine kaitseväes;
kaitseväe varustuse ja infrastruktuuri arendamise ja hankimise koordineerimine;
kaitseväe ja Kaitseliidu võimenõuete määratlemine;
kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamine;
valmisolekuastmete rakendamine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja juhtimine;
kaitseväe personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
side- ja juhtimissüsteemide alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine kaitseväes;
kaitseväe, sealhulgas peastaabi, eelarve projekti koostamine;
sisekontrolli ja siseauditi korraldamine kaitseväes;
kaitseväe asjaajamise ning arhiivinduse korraldamine ja koordineerimine;
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
strateegilise kommunikatsiooni arendamine ja juhtimine kaitseväes;
teavitustöö arendamine ja juhtimine kaitseväes;
tsiviil- ja sõjalise koostöö juhtimine kaitseväes ja sõjalise koostöö koordineerimine Kaitseliidus;
peastaabi hangete vajaduste määratlemine;
peastaabi õigusalane teenindamine ning kaitseväe õigusalase teenindamise juhtimine;
käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusvaldkondade koordineerimine Kaitseliiduga;
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) standardimisdokumentide rakendamine kaitseväes;
muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.
Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise korraldamise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega.
Personaliosakond J1 (kaitseväe personalitöö juhtimine ja üldine korraldamine);
Logistikaosakond J4 (Logistilise tegevuse juhendamine);
Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 (Kaitseväe tegevuse pikaajaline planeerimine, Ressursside prognoosimine ja kaitseprioriteetide väljatöötamine, tsiviilmilitaar-koostöö organiseerimine);
Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 (Side- ja juhtimissüsteemide tegevuse juhtimine);
Eelarve- ja rahandusosakond J8 (Kaitseväe ning Kaitseliidu kesk, pika ja lühiajalise ressursiplaani koostamise koordineerimine ja analüüs);
Üldosakond (Kaitseväe õigusalase teenindamise korraldamine, Peastaabi haldusküsimuste ja asjaajamise korraldamine);
Teavitusosakond (Avalike suhete ja protokolli korraldamine);
Siseauditi osakond, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Siseauditite korraldamine, finantsjuhtimine, finantsarvestus, ressursside kasutamise ja tegevuse tulemuslikkuse auditeerimise korraldamine Kaitseväes ja Kaitseliidus);
Peainspektoriteenistus, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Väeosades ja asutustes inspektsioonide läbiviimine, sõjaväelise väljaõppe ning sisekorra kontroll, kaitseväelase avalduste kontroll ja lahendamine)
Eesti sõjajõudude tegevuse esimene juhtorgan moodustati 1918. aasta novembris Eesti Vabadussõja alguses, Sõjavägede Peastaap, mille staabiülemaks nimetati[1] 26. novembril 1918 kindralmajor Andres Larka. Sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest Venemaa keisririigi armee juhtorganite töökorraldust, kus Kindralstaap tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja koos oma staabi – STAVKAga teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist.
1926. aastal likvideeriti Kaitsevägede Staabi ülema ametikoht[3] ja Kaitsevägede Staap, sõjaväe juhtorganitena säilitati sõjaministrile alluvad keskasutused: Kindralstaap ja Korraldusvalitsus.
Kindralstaabi koosseisu kuulusid:
Kindralstaabi staabiülem
Kindralstaabi staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
Kindralstaabi staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
Kaitsevägede staabiülema koht kaotatud. Eilsel vabariigi valitsuse koosolekul oli arutusel kaitseministri ettepanekul kaitsevägede staabiülema koha kaotamise küsimus. Valitsus ühines kaitseministri J. Soots'i ettepanekuga ja otsustas tähendatud koht kaotada. Teatavasti on senine kaitsevägede staabi ülem kindral Tõrvand määratud kindralstaabi ülemaks. // Postimees, 14.10.1926, nr. 279, lk. 7
Eesti
Pikemalt artiklis Kaitseväe peastaabi ülem
