Jõehobu

Jõehobu ehk harilik jõehobu (Hippopotamus amphibius) on sõraliste seltsi jõehobulaste sugukonda kuuluv poolveelise eluviisiga taimtoiduline imetaja. Lisaks harilikule jõehobule kuulub jõehobulaste sugukonda veel kääbusjõehobu (Choeropsis liberiensis). Kehaehituselt sarnanevad jõehobud pigem sigalastega, aga molekulaarsete andmete põhjal on nad lähedasemas suguluses vaalalistega.^[1]

Jõehobu
Jõehobukari Luangwa jões Sambias
Kaitsestaatus
Ohualdis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Sugukond	Jõehobulased Hippopotamidae
Perekond	Jõehobu Hippopotamus
Liik	Jõehobu
Binaarne nimetus
Hippopotamus amphibius Linnaeus, 1758
Jõehobu levila (roheline = tänapäeval)

Kirjeldus

Täiskasvanud isend on umbes nelja meetri pikkune ja kaalub 1,5–4 tonni. Jõehobu tohutud alumised lõike- ja silmahambad paiknevad hõredalt, on suurenenud nagu elevandivõhad ja pideva kasvuga. Täiskasvand jõehobu naha paksus on umbes 3,8 cm ja nahk eraldi kaalub ligikaudu 1 tonni.

Eluviis

Jõehobud elavad Aafrikas 2–100 isendist koosnevate karjadena. Karja valitseb isasloom.

Päev möödub jõevees lamades või magades. Jõehobu võib üleni vee alla peituda, jättes välja ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Öösel tuleb ta kaldale värsket rohttaimi sööma. Kuival maal suudab joosta kiirusega 30 km/h. Jõehobu peetakse Aafrika kõige ohtlikumaks imetajaks, kuna tema rünnakute läbi hukkub Aafrikas kõige rohkem inimesi.

Sigimine

Kihvad on tohutud relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses.

Emased jõehobud saavad suguküpseks viie-kuueaastaselt, isasloomad aga keskmiselt seitsme ja poole aastaselt. Tiinus kestab kaheksa kuud, kuid huvitav fakt on, et pärast tiinestumist ei teki emasloomal uut ovulatsiooni tervelt 17 kuu jooksul – loodus on talle kui suurele imetajale näinud ette sigimises pikema puhkepausi.

Paaritumine toimub vees, emasloom poegib kas madalas vees või kuival maal. Tavaliselt sünnib jõehobul korraga üksainus poeg, kes kaalub ligikaudu 50 kg ja on keskmiselt 127 cm pikkune. Poega imetab jõehobu vees külili olles. Kui jõehobu vahetab asupaika, siis tõstab ta poja endale selga, et teda krokodillide eest kaitsta. Ta hoolitseb poja eest ja õpetab teda peaaegu terve aasta.

Viited

1. Andrei Miljutin. "Maailma imetajate mitmekesisus", Tallinn: Varrak, 2015.

Välislingid