Johannes Duns Scotus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.[1][2]
Quick Facts Sündinud, Surnud ...
![]() | |
Sündinud |
c. 1266 Duns, Berwickshire, Šotimaa kuningriik |
---|---|
Surnud |
8. november 1308 Köln, Kölni kuurvürstkond, Saksa-Rooma riik |
Alma mater | Oxfordi Ülikool[1] |
Piirkond | Lääne filosoofia |
Ajastu | Keskaja filosoofia |
Koolkond | |
Valdkonnad | Metafüüsika, teoloogia, loogika, epistemoloogia, eetika |
Tähelepanuväärsed ideed | Seesus |
Mõjutajad
| |
Tema mõjutas
Antonius Andreas, William Ockham, René Descartes, Martin Heidegger, Gilles Deleuze, Charles Sanders Peirce, Gerard Manley Hopkins |
Close
Ta oli üks tähelepanuväärsemaid frantsiskaanide teolooge ning tema järgi on nimetatud skolastika vorm skotism.
Öeldakse, et erinevus teoloogia ja filosoofia ning loodusteaduste vahel tekkis siis, kui tema töötas õpetajana Oxfordi Ülikoolis.[viide?]
Teda tuntakse ka nimega Doctor Subtilis ('peen õpetaja'), sest ta ühendas leidlikult eri vaatepunkte[viide?]. Ingliskeelne sõna dunce ('puupea', 'lollpea') tuleb tema kui juuksekarva lõhki ajava skolastiku järgijatele 16. sajandi humanistide poolt antud nimest Duns disciple.