Šotimaa kuningriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707. aastani.
Šotimaa kuningriik 9. sajand – –1707 | |
Šotimaa kuningriigi vapp
| |
Riigipea | Šotimaa kuningas |
---|---|
Pealinn | Edinburgh |
Suurbritannia saare põhjaosas asunud Šotimaa kuningriigi ajalugu oli tihedalt seotud viikingite invasiooniga viikingiajal: 838. aastal vallutasid viikingid Norramaalt Iirimaal Dublini ning asutasid seal skandinaavlaste kuningriigi, ca. 850 algas viikingite asumine ja kolonisatsioon Põhja-Šotimaale, Orkneyle, Shetlandi ja Hebriidide saartele. 843. aastal ühendas kuningas Kenneth Mac Alpin piktid ja keldid ühe võimu alla Alba kuningriiki, kui gaelide Dal Riata kuningriik ühendati piktide riigiga.
937. aastal peeti maha Brunanburhi lahing, kus Anglosaksi Inglismaa kuningas (924–939) kuningas Æthelstan purustas gaelide Alba, brittide Strathclyde'i ja normannide Dublini kuningriigi ühise väe.
1016. või 1018. aastal peeti maha Carhami lahing šotlaste ja Northumbria anglosakside vahel, millega Šotimaa väidetavalt võitis endale Lothiani alad. Enam-vähem samal ajal ühendati ka Strathclyde'i kuningriik Šotimaa kuningriigiga.
1093. aastal toimus Alnwicki lahing, kus Northumbria jarl Robert de Mowbray purustas Šotimaa kuninga Máel Coluim (Malcolm III) väe.
1124. aastal liideti riigiga Lothian ja Strathclyde.
1138. aastal tungis Šoti kuningas Dabíd (David I) kodusõtta kistud Inglismaale, võitis Clitheroe lahingus, kuid sai seejärel lüüa Northallertoni lahingus.
1174. aastal peeti Šoti ja Inglise vägede vahel uus Alnwicki lahing, kus Inglismaa sisetülidesse sekkunud Šoti kuningas William I langes vangi, Inglise kuningas Henry II okupeeris Šotimaa ja Šoti kuningas oli sunnitud tunnistama end Londoni vasalliks. Falaise leping, mille kaks kuningat 1175. aastal omavahel sõlmisid, oli suurimaid alandusi Šotimaale.