Kõrgkeskaeg
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300). Selle aja kiire Euroopa elanikkonna kasv tõi enesega suuri sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Elanikkonna kasv oli seotud Keskaja Kuuma Ajaga (900–1300), mis oli eelduseks põllumajanduse arengule ja toitumuse paranemisele. Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele.
Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2018) |
Teistes piirkondades ja ka Eestis on keskaeg piiritletud eelnevast erinevalt. Eesti keskaja alguseks loetakse alles Põhjala ristisõdade lõppu Eestis 13. sajandi teise veerandi algul, kui siinne territoorium sai allutatud Taani Kuningriigi ja Mõõgavendade ordu võimu all.