Johannes Kert
Eesti poliitik ja sõjaväelane From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti poliitik ja sõjaväelane From Wikipedia, the free encyclopedia
Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri – 4. märts 2021 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (auastmelt kindralleitnant), poliitik ja riigiametnik.
Johannes Kert | |
---|---|
Johannes Kert (2015) | |
XIII ja XIV Riigikogu liige | |
Ametiaeg 30. märts 2015 – 4. märts 2021 | |
Eesti kaitseväe juhataja | |
Ametiaeg 23. jaanuar 1996 – 29. august 2000 | |
Eelnev | Aleksander Einseln |
Järgnev | Tarmo Kõuts |
Kaitseliidu ülem | |
Ametiaeg 16. november 1992 – 23. jaanuar 1996 | |
Eelnev | Manivald Kasepõld |
Järgnev | Neeme Väli |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
3. detsember 1959 Petseri, Venemaa |
Surmaaeg |
4. märts 2021 (61-aastaselt) Tallinn |
Erakond | Eesti Reformierakond (2014–2021) |
Alma mater | Tartu Riiklik Ülikool (kehakultuur, 1981) |
Tunnustus | Loend |
Sõjaväeline karjäär | |
Sõjaväeline haridus | Harkivi Kõrgem Tankiväekool |
Truudusvanne |
Nõukogude Liit Eesti |
Teenistus |
Nõukogude armee Eesti kaitsevägi |
Teenistusaeg |
1981–1991 1991–2008 |
Auaste | kindralleitnant |
Juhtinud |
Ta oli aastail 1996–2000 Eesti kaitseväe juhataja. Muu hulgas teenis ta vahemikus 2001–2002 Eesti maaväe ülemana ning oli 2002–2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.
Oktoobrist 2014 oli ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält).[1]
Ta oli üks MTÜ Vaba Ukraina algatajatest ja Korp! Sakala vilistlane. Maetud Tallinna Kaitseväe kalmistule.
Johannes Kert oli lõpetanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.
Kert lõpetas 1988. aastal rooduülemate kursuse Harkivi Kõrgema Tankivägede Kooli juures ning 1994. aastal kõrgemate riigiametnike strateegilise planeerimise kursuse George C. Marshalli nimelises Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses Saksamaal. Ta oli õppinud Soome Vabariigi Maakaitse Kõrgkooli Eesti riigikaitse kõrgema juhtkonna erikursusel 1998–1999 ning Ameerika Ühendriikide Army War College'is Pennsylvanias 1999–2000.
Johannes Kert oli tegevteenistuses Nõukogude sõjaväes rühmaülemana ja rooduülema kohusetäitjana 1983–1985. Ta oli Kaitseliidu liige alates 1990. Ta oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik 1991, Kaitseliidu operatiivgrupi ülem 1991–1992, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem 1992. Kert oli Kaitseliidu ülem 1993–1996. Kaitseväe juhataja kohusetäitja 1996 ning Kaitseväe juhataja 1996–2000, seejärel Kaitseväe juhataja nõunik ning Maaväe ülema kohusetäitja 2000–2001 ja Maaväe ülem 2001–2002. Ta oli Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures 2002–2008.
Kerdi teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud inimkeskse juhtimise juurutamist, Põhjamaade stiilis väljaõppesüsteemi rajamist. Samuti kaitseväe muutmist "tööliste ja talupoegade väest demokraatliku riigi rahvaväeks".[2]
Ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.[3]
Alates 1. veebruarist 2008 oli ta kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustas ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, Kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Ta valmistas ette NATO Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse tööd (ta oli olnud ka selle idee algataja ning vedaja), esindab seda keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides, analüüsis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme ning osales Kaitseliidu strateegilises arendamises protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.
Eesti teenetemärgid | ||
Kotkaristi II klassi teenetemärk | 2001 | |
Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk | 2008[4] | |
Kaitseliidu Valgeristi II klass | ||
Kaitseliidu Valgeristi III klass | ||
Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass | 2009 | |
Kaitseväe teenetemärk (kaitsealaste teenete eest) | 20. veebruar 2001 | |
Kaitseväe teeneterist (riigikaitseliste teenete eest) | 18. mai 2005 | |
Kaitseliidu teenetemedali eriklass | ||
Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Kuldrist | ||
Kaitseväe peastaabi teeneterist | 12. november 2003 | |
Kaitseliidu teenetemedali I klass | ||
Kaitseliidu teenetemedali II klass | ||
Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge" | ||
Kaitseväe lahingukooli teenetemärk | ||
Päästeameti Kuldrist | 18. veebruar 2002 | |
Piirivalve I klassi teeneterist | ||
Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist | 12. juuni 2001 | |
Välismaised teenetemärgid | ||
Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist | (Soome) | |
Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemärk | (Läti) | |
Marylandi osariigi teenetemärk | (Ameerika ühendriigid) | |
Soome Vabariigi Reservohvitseride Liidu kuldne teenetemedal | (Soome) | |
Soome Reservväelaste Liidu teeneterist | (Soome) | |
Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suure Rüütli medal |
Õlak | Auaste | Kuupäev |
---|---|---|
leitnant (лейтенант) | 1981 | |
vanemleitnant (старший лейтенант) | 1984 | |
kapten (капитан) | 1988 | |
Õlak | Auaste | Kuupäev |
---|---|---|
kapten | 1992 | |
major | 1993 | |
kolonelleitnant | 1995 | |
kolonel | 1996 | |
kindralmajor | 1997 | |
kindralleitnant | 1998 | |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.