Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.[2] Ta oli Eesti Kaitseväe juhataja 4. maist 1993 kuni 4. detsembrini 1995.
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! (September 2018) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2007) |
| Aleksander Einseln | |
|---|---|
| Hüüdnimi | Aik/Al |
| Sünniaeg |
25. oktoober 1931 Tallinn, Eesti |
| Surmaaeg | 16. märts 2017 (85-aastaselt) |
| Sõjaväeline haridus |
|
| Truudusvanne |
|
| Teenistus | |
| Teenistusaeg |
|
| Auaste |
 kindral |
| Juhtinud | Eesti kaitseväe juhataja |
| Sõjad/lahingud | |
| Autasud |
 Kotkaristi II klassi teenetemärkLoend... |
| Abikaasa | Kitti Einseln |
.svg){kind=small}
Ta sündis Eestis, kuid põgenes siit Nõukogude okupatsiooni eest koos emaga septembris 1944 Saksamaale.[3]
Siirdus 1949. aastal USA-sse ja sai peagi Ameerika Ühendriikide kodakondsuse.
Astus 1951. aastal Ameerika Ühendriikide sõjaväkke ja osales Korea ja Vietnami sõjas. Ameerika Ühendriikide sõjaväes teenis aastani 1985 (USPACOM) ja läks pensionile koloneli auastmes.
1993. aastal naasis Einseln Eestisse.[4] Eestis asus ta elama Tallinnas Tõnismäele.[5]
4. mail 1993 sai temast Kaitseväe juhataja.
Einseln ülendati kindralmajoriks 17. juunil 1993.[6] 22. juunist 1995 sai temsat kindralleitnant, 3. detsembrist 1995 kindral.[7] Ajaloolase Mati Õuna hinnangul oli Einselni rahuaegne kosmiliselt kiire tõus täiskindraliks hämmastav, viidates et Johan Laidoner ülendati Vabadussõja lõpus vaid kindralleitnandiks, täiskindraliks sai ta alles veebruaris 1939.
Einseln korraldas Tallinna Õpetajate majas kaitseväe ohvitserkonnale vastuvõtte, kus tutvustas Eesti ohvitserkonnale ametikohast etiketti.[3] Einselni teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud Eesti kaitseväe arendamist lääne eeskujul, ohvitseride rahvusvahelise hariduse soosimist ja rahvusvahelise sõjalise koostöö alustamist.[8]
Ta oli sunnitud kaitseväe juhataja ametikohalt lahkuma erimeelsuste tõttu kaitseministriga. Häältega 55 poolt, 22 vastu ja 3 erapooletut otsustas Riigikogu 19.12.1995 vabastada kindral Aleksander Einselni kaitseväe juhataja ametikohalt.[9] 19. detsembri 1995 Kaitseväe juhataja ametist vabastamise otsus avaldati Riigi Teatajas, Einselni vabastamine jõustus päev pärast otsuse ilmumist 20. detsembril 1995. Ta oli alates 22. detsembrist 1995 arvatud kaitseväe reservi Vabariigi Presidendi käskkirjaga nr 61.[10]
„Tänades ja tunnustades tema panust Eesti kaitseväe taasloomisel ülendan kindralleitnant Einselni kindraliks, palun, et ta oma kogemusi rakendaks nüüdsest peale riigikaitseakadeemia ühe juhina meie noorte ohvitseride koolitamisel.“
– Lennart Meri[11]
Einseln on osalenud poliitikas: ta kandideeris Riigikokku 1999. aastal Sinise Erakonna ja 2007. aastal Eesti Kristlike Demokraatide nimekirjas.
Kindral Einselni mälestustseremoonia toimus Tallinna Jaani kirikus ja Kaitseväe kalmistul. Ta maeti Arlingtoni sõjaväekalmistule Virginia osariigis Ameerika Ühendriikides.[12][13][14]
| Õlakud | Auaste | Kuupäev |
|---|---|---|
 | Kolonel | 1993 |
 | Kindralmajor | 17. juuni 1993[15] |
 | Kindralleitnant | 22. juuni 1995[16] |
| Kindral | 3. detsember 1995[17][7] |
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
