Jekaterinburgi teletorn
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jekaterinburgi teletorn (Екатеринбу́ргская телеба́шня) oli lõpetamata jäänud teletorn Jekaterinburgis.
Torni hakati ehitama 1983. aastal tollase nimega Sverdlovski linnas, kuid rajamine jäi 1991. aastal pooleli ja see lammutati viimaks 2018. aastal. See sai maailmas tuntuks kui kõige kõrgem mahajäetud ehitis.[1]
1980. aastate alguses alustatud ning 361 meetri kõrguseks planeeritud torn ehitati vaid 220 meetri kõrguseks. 1990. aastate alguses tekkinud finantsprobleemid ja NSV Liidu lagunemine seiskasid plaani. Samasse ajajärku jäävad sama ehitusettevõtte (Spetzželezobetonstroi) poolt loodud Tallinna (1980), Vilniuse (1980), Ostankino (1975) ja Bakuu (1995) teletorn saavutasid aga oma kavandatud otstarbe ning täidavad tänini tele- ja raadioside funktsiooni.
Ometi oli tornil oluline roll linnaruumis ning see moodustas unikaalse osa linnasiluetist. Mahajäetud hoone tõmbas aga ligi ekstremiste, ekstreemsportlasi, telkijaid, seiklejaid ja armunuid, aga ka suitsiidiharrastajaid, mistõttu torn sai kurikuulsa nime “Surmatorn”. Pärast mitmeid traagilisi sündmusi pandi torni 2017. aastal valvama turvamehed, kuniks torn 24. märtsil 2018 linlaste vastuseisust hoolimata oma vaatemängulise lõpu leidis.[2] Torn elab edasi kohalike meenutustes ja paljude inimeste mälestustes, kuid virtuaalsel kujul on võimalik veel praegugi osa saada Jekaterinburgi teletorni panoraamvaatest.[3] Loodud on ka interaktiivne lahendus, mis võimaldab tornis ronida ning näha, milline vaade avaneb kõrgusest linnale.[4]
Sverdlovski teletorn pidi hakkama kandma kogu linna televisiooni- ja raadiosidet. Projektikõrgus oli ette nähtud 361 meetrit, kus 220 meetri kõrguse betoonsamba allosasse pidi tulema kuuekorruseline lisahoone. Sarnaselt Ostankino teletornile, plaaniti 188 meetri kõrgusele teha pöörleva põrandaga restoran, mille pöörlemiskiirus olnuks 360 kraadi ühe tunni jooksul.
Ehitist ei suudetud aga lõpetada ning torni mittesihipärastest tegevustest tingitud õnnetus- ja surmajuhtumite ja ebaõnnestunud renoveerimisplaanide tõttu otsustasid linnavõimud torni 2018. aastal enne jalgpalli MM-i toimumist õhkida.[2][5]
Sverdlovski teletorni rajamine oli tolle piirkonna Nõukogude aja kõige ambitsioonikam projekt. Ehitust alustati 1983. aastal, selleks löödi 8–16 meetri sügavusele 2400 vaia, millele valati 4500 m³ betooni. Nii nagu ka Tallinna teletorni ehitamisel, mis valmis mõni aasta varem Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiks, kasutati ka Sverdlovski teletorni ehitamisel mitmeid haruldasi lahendusi. Raudbetoontüve valmistamisel kasutati liugraketist. Raketis paigaldati 2,5 m kõrguseni, millele monteeriti sarrus ja valati sisse betoon. Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, raudbetoontüvest ja terasantennist.
Kasutati eriti tugevat betooni M-400 (vastab tänapäeva betooniklassile B30), sama marki kasutati ka Tallinna teletorni ehitamisel. Selle koostis oli välja töötatud Tallinna Polütehnilise Instituudi professori Verner Kikase juhtimisel, kes kasutas betoonis portlandtsemendiga segatud põlevkivituhka.[6] Raudbetoonist torni seina paksus alaosas on 500 mm ja ülaosas 300 mm.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
