Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus. Asub Haapsalu lahe lõunakaldal.

See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Haapsalu linn (haldusüksus)

---

Haapsalu
Ülevalt päripäeva: Haapsalu peatänav; raekoda; raudteejaam; vaade promenaadile; piiskopilinnuse varemed; kuursaal
Pindala: 11,1 km² (2016)[1]
Elanikke: 9812 (1.01.2023)[2]
EHAK-i kood: 1692[3]
Koordinaadid: 58° 57′ N, 23° 32′ E

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - Bürgermeistri holm ja Krimmi holm. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse Haapsalu kaubamaja juurde Tallinna maanteel.

Linnaosad

Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: Holmi, Kesklinn, Männiku, Paralepa, Randsalu ja Haapsalu vanalinn.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Haapsalu ajalugu

Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.

Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi.

Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde alev, mis sai Riia linnaõiguse 1279. Läänemaa keskus Haapsalu asus Ridala kihelkonna maadel.

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja Läänemaa stift eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega.

Põhjasõja (1700-1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingu põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusesse. 1715. aastal tutvus tsaar Peeter I ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus ta andis tollasele kohtufoogtile Johann Tobias Jenckenile bürgermeistri ametikoha ning kangete jookide turustamise monopoli.

Kuni 1737. aastani juhtis Haapsalu linna kohtufoogt koos kahe raehärraga. Kuid Haapsalu kodanike kaebused rae erapooliku kohtupidamise ja linnajuhtimise üle olid kuberneri nii ära tüüdanud, et ta määras asja lahendama eraldi komisjoni. Põhjaliku uurimise tulemusel täiendati raadi asjatundlike liikmetega. Raesekretäriks kutsuti Johann Georg Rambach.

1740. aastal taastati Haapsalus bürgermeistri amet. Selleks sai senine kohtufoogt Johann Tobias Jencken. Kuni 1784. aastani koosnes Haapsalu magistraat viiest liikmest. Bürgermeistri ja kohtufoogti kõrval olid ametis kolm raehärrat. Kohtufoogt oli portooriumi- ja aktsiisihärra ning sekretär. Esimene raehärra oli majutushärra ja pruulihärra. Raesekretär tegeles lisaks protokollimisele, arvepidamisele ja asjaajamisele ka postikorraldusega. Rae teenistuses olid kohtuteener ja aktsiisiteener. Aegade jooksul mängiti tööjaotus ümber vastavalt raeliikmete huvidele.

• 
  Haapsalu linna plaan aastast 1783. Johann Christoph Brotze
• 
  Vaade Haapsalule, 1798. J. C. Brotze
• 
  Haapsalu piiskopilinnus (1889)
• 
  "Kalurite küla Haapsalus", 1897. Julius von Klever
• 
  Haapsalu piiskopilinnuse varemed

3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks.

1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust.

Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Riisiperest raudtee.^[4][5] Tänapäeval asub raudteejaamas Eesti Raudteemuuseum.

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena moodustati pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi senise omavalitsusliku Haapsalu linna ning Ridala valla liitmisel neid hõlmav haldusüksus Haapsalu linn.

Haapsalu kuurort

Haapsalu kuursaal

Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor Karl Abraham Hunnius võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi.

Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaadi tänav 1 asuv Haapsalu kuursaal ja Haapsalu Paralepa osas tegutseb ASi Heal Fra Mare Thalasso SPA (asutatud 1997) ja Bergfeldti mudaravila (asutatud 1994), Väikse viigi ääres asub Hestia Hotel Haapsalu Spa (sanatoorium asutatud 1938).

Rahvastik

1881	1897	1922	1934	1959	1970	1979	1989	2000	2009	2010	2011	2020
2884	3212	4251	4649	8567	11 483	13 035	15 176	12 394	11 672	11 298	11 295	9513

Haapsalu elanikkond

Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel

Rahvus	1970[6]		1979[7]		1989[8]		2000[9]		2011[10]
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
eestlased	8417	73,30	9058	69,49	9704	66,39	9587	79,53	8404	81,98
venelased	2220	19,33	2987	22,92	3726	25,49	1841	15,28	1427	13,92
ukrainlased	296	2,58	441	3,38	547	3,74	287	2,38	181	1,77
valgevenelased	99	0,86	186	1,43	233	1,59	97	0,80	61	0,60
soomlased	62	0,54	81	0,62	77	0,53	64	0,53	57	0,56
muud	389	3,39	282	2,16	330	2,26	144	1,19	121	1,18
Kokku	11 483	100	13 035	100	14 617	100	12 054	100	10 251	100

Galerii

• 
  Haapsalu rannapromenaad
• 
  Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist
• 
  Piiskopilinnuse varemed
• 
  Jaani kirik
• 
  Maarja õigeusu kirik
• 
  Haapsalu jaamahoone
• 
  Raudteejaama ooteplatvorm

Transport

Bussiliinid

• 1. Lossiplats–Kiltsi–Rohuküla (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
• 2. Holmi–Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi)
• 3. Holmi – Ragn-Sells (liin ei ole käigus riigipühadel)
• 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin on käigus ainult pühapäeviti ja riigipühadel)

Vaata ka: Haapsalu tänavate loend

Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid

• Hans Alver
• Andres Ammas
• Anneli Ammas
• Anna Hedvig Büll
• Ernst Enno
• Roman Haavamägi
• Karl Abraham Hunnius
• Kaido Kaaberma
• Kaia Kanepi
• Jaanus Karilaid
• Cyrillus Kreek
• Elle Kull
• Maria Laidoner
• Katrina Lehis
• Liivia Leškin
• Andres Lipstok
• Johannes Lipstok
• Erki Meister
• Anne Metsis
• Gunnar Meyer
• Nikolai Novosjolov
• Juhan Paju
• Aivo Paljasmaa
• Voldemar Pinn
• Anton Pärn
• Kalle Rõõmus
• Urmas Sukles
• Venda Sõelsepp
• Jaan Toomik
• Luule Viilma
• Ferdinand Johann Wiedemann

Vaata ka

• Haapsalu krahvkond
• Haapsalu asehaldurite loend
• Haapsalu linnavolinike loend
• Haapsalu Jaani kirik
• Haapsalu adventkirik
• Haapsalu Maria-Magdaleena kirik
• Haapsalu metodisti kirik
• Haapsalu Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik
• Haapsalu Rootsi Gümnaasium
• Haapsalu Gümnaasium
• Haapsalu kolledž
• Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala
• Haapsalu raad
• Haapsalu raekoda
• Haapsalu kuursaal
• Promenaadi hotell
• Haapsalu Kultuurikeskus
• Fra Mare Thalasso SPA
• Haapsalu lossipark ja Krahviaed
• Paralepa ja Pullapä mets
• Paralepa rändrahn
• Pjotr Tšaikovski mälestuspink
• Aafrika rand
• Ernst Enno mälestussammas
• Haapsalu jaamahoone
• Haapsalu Võllamägi
• Rudolf Tobiase monument
• Kepimurdja
• Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee
• Keila–Haapsalu maantee
• Haapsalu aukodanik
• Haapsalu sall
• 2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng
• Haapsalu raudteejaam
• Haapsalu sõjaväelennuväli
• Haapsalu Kunstiklubi
• Haapsalu Kaunistamise Selts
• Haapsalu Metsakalmistu
• Haapsalu vana kalmistu
• Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu kogudus
• American Beauty Car Show
• Haapsalu hukkamispaik

Viited

1. Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 22.07.2023.
3. http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
4. Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
5. "Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2009. Vaadatud 20. juulil 2009.
6. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
8. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
9. Päring Statistikaameti andmebaasist
10. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid

• Karin Klaus, "Haapsalu võlub nostalgia, kunsti ja rahuliku miljööga", Pärnu Postimees, 28. juuni 2008
• Urmas Lauri. Haapsalu Toomkirikus kuulutati linna juubeliaasta algust ERR, 27. detsember 2008
• Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu err.ee, 14. september 2010

Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)