Haapsalu kuursaal
hoone Haapsalus From Wikipedia, the free encyclopedia
Haapsalu kuursaal on historitsistlikus stiilis puitehitis, mis asub Haapsalu rannas aadressil Promenaadi tänav 1. See on ainuke algupärasel kujul säilinud kuursaal Eestis.[1]
| Haapsalu kuursaal | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Eesti, Haapsalu |
| Stiil | historitsism |
| Renoveeritud | 2010 |
| Aadress | Promenaadi 1 |
| Omanik | Haapsalu linn |
| Koordinaadid | 58° 57′ 1,5″ N, 23° 32′ 15,2″ E |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Rudolf Otto von Knüpffer |
 | |
Kuursaali projekteeris arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. Algselt oli kuursaal kavandatud väiksemaks, kuid ehituse käigus otsustati lisada hoonet ümbritsev galerii. Eri allikate kohaselt valmis hoone lõplikult kas 1898. või 1905. aastal.
Tänapäeval kasutatakse hoonet suverestoranina ning kuursaal on avatud vaid suviti.
1998. aastal tunnistati kuursaal kultuurimälestiseks.[2]
Ajalugu
19. sajand
19. sajandil kuurordi- ja suvituslinnaks kujunenud Haapsalu külastas teiste hulgas ka Peterburi kõrgkiht ja tsaari perekond. 1831. aastal hakati rajama poolekilomeetrist promenaadi ning selle juurde ehitati mitu paviljoni. 1897. aastal tellis Haapsalu Aianduse Selts Eestimaa kubermangu arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferilt promenaadi äärde ehitatava kuursaali.[3]
Kuursaali roheline põhihoone rajati pooleldi promenaadi kaldarinnatisele, mis oli ehitatud peaaegu vertikaalse palkseinana, ja pooleldi merre. Maja vundament kindlustati tugevate veetõusude vastu. Ristkülikukujulist hoonet ümbritses toona lahtine, mere poolt klaasitud veranda. Hoone põhimahu moodustas kahekorruseline viilkatusega saal. Veranda kaldkatus ehitati balustraadile toetuvatele sammastele. Hoonet dekoreeris vene puitstiilile omane saelõiketehnika. Sellega olid kaetud nii viilud kui ka akende ehisraamistused ja vintskapid. Sissepääsude kohal asetsevad katuseviilud olid ehitud pitsornamendi ja akroteeridega.[4][5]
Haapsalu kuursaal oli Eesti uusajal üks viimastest, mis ehitati. Teised Eestis asuvad kuursaalid rajati 1880. aastatel: Bellevue Kadriorus (1881), kuursaal Narva-Jõesuus (1881–1882), Kuressaares (1889), Pärnus (1890).[3]
20. sajand
1929. aasta sügistormi järel said nii kuursaal kui promenaad tõsisemalt kahjustada, mistõttu võeti ette suurem remont 1930. aasta kevadel. Kui varem koosnes kaldarinnatis peamiselt puidust, siis nüüd ehitati see ümber raudkividest koosnevaks kaldakindlustiseks. Sama töö käigus lisati promenaadi kaunistavad skulptuurid, millest tuntumad “Merilõvi” ja “Jääkaru” püstitas Roman Haavamäe Tagalahte. Neid oli näha ka kuursaali verandalt. Kuursaali hoone värviti remondi käigus rohelisest beežiks. 1932. aastal lisas Haavamäe mõlemale poole kuursaali dolomiidist trepid ja trepipiirded.[5][6][7]
20. sajandi teisel poolel kuursaali kasutus vähenes: seda kasutati peamiselt laona ja paaril viimasel aastal enne kinnipanekut ka kinona. Hoone suleti 1970. aastatel.[5] 1995. aastal alustati restaureerimist, mille eestvedaja oli tollane Haapsalu linnapea Urmas Sukles ning mida rahastasid Eesti valitsus ja Haapsalu linn. Objekt valmis 1997. aastal ning järgmise aasta märtsis tunnistati hoone kultuurimälestiseks.[5][2] Kuursaali rentnikuks sai aktsiaselts Laine, hiljem kultuurikorraldaja Sirje Ginter.[8]
21. sajand
2007. aastal võttis kuursaali juhtimise üle Haapsalu Kutsehariduskeskus ning kaks aastat hiljem Haapsalu Müüriääre kohvikupidajad Rein ja Marget Vatku.[9][10] Kuursaal vajas põhjalikumat remonti 2010. aasta talvel. Põrand oli nõtkuv ja normtasemest madalamaks langenud ning põranda kandetalad olid kahjustunud. Põranda all leidunud vettinud ehitusjäätmed aitasid kaasa hallituse levimisele ning saali põranda puitkonstruktsiooni alumised kihid olid osaliselt varisenud. Remondi käigus vahetati välja kahjustada saanud toed ja seeni täis pinnas ning võimaldati põrandaaluse ruumi parem õhuvahetus. Remont valmis 2010. aasta suvel.[5] Kuursaali rentnikuks sai 2014. aastal Hella Hundi omanik Marek Reinaas.[8]
Alates 2021. aastast asub Haapsalu kuursaalis Tõnis Siiguri restoraniketi suverestoran. Igal suvel toimub restoranis kultuuriüritusi, kus esinevad muusikud. Hoone on avatud ainult suveperioodil.[11][12]
Tänapäevaks on taastatud ka Roman Haavamäe skulptuur “Jääkaru”, mis asub Tagalahes ja mida on võimalik näha kuursaali galerii akendest.[6]
Arhitektuur
.jpg)
Haapsalu kuursaal on historitsistlik puitmaja, mis on ehitatud nn Šveitsi stiilis. Põhiplaanilt on kuursaal ristkülikukujuline ning hoone ümber paikneb osaliselt kinniehitatud galerii. Peamise osa hoonest moodustab läbi kahe korruse ulatuv viilkatusega saal. Kuna kuursaal kavandati algselt väiksemana ning hoonet ümbritsev galerii lisati juurde alles ehitustööde käigus, siis hoone keskmisel osal ja galeriil on erinevad vundamendid. Hoonest kahele poole jäävad dolomiidist trepid ning piirded. Viiluväljasid, vintskappe ja sissepääsude kolmnurkfrontoone dekoreerib historitsistlikus saelõiketehnikas puitornament, mis loodi vanade fotode ning esialgse projekti põhjal.[3]
Haapsalu kuursaal sai Tõnis Siiguri juhtimisel uue, Prantsuse mõjutustega sisekujunduse. Sisustusteenust osutas Eesti firma Occo. Restoranis on Pariisi brasserie stiilile omane ajalooline sisearhitektuur ja kaasaegne sisustus. [13]
Pildigalerii
Haapsalu kuursaal mere poolt vaadatuna- Haapsalu promenaad ja kuursaal õhust
Haapsalu kuursaal promenaadilt vaadatuna
Haapsalu kuursaal suveõhtul
Haapsalu kuursaal detsembris
Haapsalu kuursaali interjöör 2014. aastal
Haapsalu kuursaali lava 2014. aastal
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.