From Wikipedia, the free encyclopedia
Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.[1] Lisaks uuritakse Maa asukoha Päikesesüsteemis ja jälgitakse Maa gravitatsioonivälja muutusi. Kõike seda uuritakse katkematult (ööpäevad läbi).[2]
Geodeesia ajalugu ulatub insenerini Thales Mileetosest (~600 aastat eKr). Thales töötas välja geodeesia kontseptsiooni ehk maamõõtmise. Ta arvas, et Maa on ookeanidel paiknev ketas.
Eratosthenes oli Vana-Kreeka matemaatik (276–195 pKr). Ta avastas, et Maa jaguneb sfäärideks ning suutis astronoomiliste ja geodeetiliste vaatluste abil määrata Maa raadiuse.
Claudius Ptolemaios (~100–160 pKr) tegi geotsentrilise maailmasüsteemi mudeli umbes 6300 geograafiliste koordinaatidega punkti abil ning kujutas hiljem neid ka kaardil. Tema süsteem kehtis keskaja lõpuni, kuni Mikołaj Kopernik (1473–1543) töötas välja heliotsentrilise süsteemi, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese.
Järgnevatel aastatel vaadeldi peamiselt meridiaanide kumerust erinevates geograafilistes asukohtades.
Carl Friedrich Gauss (1777–1855) jõudis järeldusele, et Maa tõeline kuju saavutatakse siis, kui ookean on rahulikus olekus ehk siis, kui parasjagu ei ole seal loodeid, hoovusi vms. Gaussi õpilane Johann Benedict Listing hakkas vastavat pinda nimetama geoidiks.
Viimase saja aasta jooksul on geodeesias toimunud drastilised muutused. See tuleneb kolmest olulisest tehnoloogilisest saavutusest:
Geodeetilisi andmeid saab rakendada mitmesuguste teaduslike ja tehniliste ülesannete lahendamiseks, nagu näiteks kaardistamine, geoidi arvutus, vajumisvaatlused, geoloogilised ja geodünaamilised uuringud, mereuuringud jne.[1] Sõltumata paljudest tegevusvaldkondadest saab geodeesia liigitada neljaks alaliigiks:
Maapunktide kõrguste määramiseks tuleb kirjeldada nullkõrgusega alguspinda ja määrata punktide vertikaalne kaugus sellest pinnast. Kõrguste puhul võib võrdluseks võtta mitmesuguseid pindu. Nendest kõige olulisem on geoid. Võrdluspindadel ja punktide vertikaalsel kaugusel pindadest on erinevad füüsikalised ja geomeetrilised tähendused. Geodeetilistel kõrgustel on ka erinev füüsiline ja geomeetriline tähendus. Seega on kasutusele võetud mitu kõrgussüsteemi:[8]
2018. aastast arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli (EH2000) suhtes. Varem võeti Eestis aluseks Kroonlinna nulli (BK77).[9]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.