![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1b/Jahid_merel%252C_tagaplaanil_Eestimaa_Jahtklubi_hoone%252C_AM_N06080.jpg/640px-Jahid_merel%252C_tagaplaanil_Eestimaa_Jahtklubi_hoone%252C_AM_N06080.jpg&w=640&q=50)
Eestimaa Merejahtklubi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eestimaa Merejahtklubi oli aastatel 1888–1940 tegutsenud Eesti jahtklubi.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1b/Jahid_merel%2C_tagaplaanil_Eestimaa_Jahtklubi_hoone%2C_AM_N06080.jpg/640px-Jahid_merel%2C_tagaplaanil_Eestimaa_Jahtklubi_hoone%2C_AM_N06080.jpg)
Klubi põhikiri kinnitati 12. novembril 1888 ja avakoosolek toimus sama aasta 13. detsembril. Esimestel aastatel juhiti klubi tegevust Haapsalust, ent 1897. aastal viidi juhtimine Tallinnasse üle ja Haapsallu jäi tegutsema selle filiaal. Klubi tegevuspiirkonnaks oli kuni Eesti iseseisvumiseni terve tollane Eestimaa kubermang ja regatte korraldati mitmel pool Eesti põhjarannikul, valdavalt Tallinnas, Haapsalus ja Käsmus. Klubi juhtkonnal olid head sidemed Venemaa keisririigi võimuringkondadega, mistõttu saadi selle tegutsemiseks rahalist toetust mereministeeriumilt ja 1913. aastal keiserliku jahtklubi staatus.
Klubi jätkas tegutsemist ka pärast Eesti iseseisvumist. 1925. aastal sai sellest Eesti esindaja Rahvusvahelises Võistluspurjetamise Liidus ja seda rolli täitis klubi kuni 1935. aastani, mil andis volitused üle Eesti Jahtklubide Liidule. Nii enne kui ka pärast Eesti iseseisvumist korraldas klubi regulaarselt rahvusvahelisi purjespordivõistlusi "Tallinna nädala" nime all. Klubi liikmete hulgas oli sõdadevahelisel ajaperioodil ka autohuvilisi, kes asutasid selle juurde autosektsiooni.
Eestimaa Merejahtklubi, mille liikmed olid valdavalt sakslased, jätkas tegevust ka pärast baltisakslaste ümberasumist 1939. aastal. Selle tegevus lõppes sisuliselt 1940. aasta suvel, kui see liideti Tallinna Jahtklubiga.