Eesti Piirikaitserügement Tallinn oli Relva-SS koosseisus võidelnud mobiliseeritud eestlastest moodustatud rügement veebruarist aprillini 1944.
| Eesti Piirikaitserügement Tallinn Estnische Regiment Reval | |
|---|---|
| Tegev | veebruarist 1944–aprillini 1944 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | rügement |
| Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinde lahingutes Eestis 1944. aastal Narva rinne |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud |
major Richard Rubach |
Piirikaitserügement Tallinn moodustati 1. veebruaril Eesti Omavalitsuse poolt välja kuulutatud 1904.–1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsiooni tulemusel. Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektori Johannes Soodla korraldusel formeeriti Omakaitse neli 500-mehelist pataljoni ja koondada need 10. veebruariks Tallinna. I pataljon formeeriti Viljandis, II Pärnus, III Tartus. 12. veebruariks olid kõik mehed koondatud Tallinna.
Piirikaitserügement suunati juba 12. veebruaril Narva rindele, kus oli alanud Nõukogude vägede pealetung, kus rügemendi pataljonid jaotati Saksa üksuste alluvusse. Rügement võttis osa Meriküla dessandi hävitamisest ja Auvere ruumi kaitsmisest.
Kapten Purre I pataljon saadeti Sirgala piirkonda Reidepõllule, kus käisid ägedad metsalahingud. Pataljon jäi sinna nädalaks ning pidas Virumaa soodes edasitungiva vastase kinni koos Fischeri eesti pataljoni järelejäänud meestega. Pataljon allutati 170. jalaväediviisile. II pataljon jäi Kurtna laagri juurde, kus hakati ehitama uut kaitseliini. III pataljon võttis esmalt osa Meriküla dessandiga maabunud ning ellujäänud punaarmeelaste püüdmisest. Seejärel määrati kapten Mölderi pataljon III SS-soomuskorpuse komandeeriva kindrali Felix Steineri korraldusel soomusgrenaderidiviisi Feldherrnhalle alluvusse ning paigutati rindele Auvere küla juurde, raudteeülesõidukohast kilomeeter ida pool. 15. veebruaril suunas diviis III pataljon kaitsepositsioonide väljaehitamisse, sest pataljon ei olnud suuteline täitma julgestusülesandeid.
19. veebruaril määrati rügement rannakaitsesse ja 23. veebruaril suundusid II ja III pataljon Narva-Jõesuu juurde.
2. märtsil keeldus kindral Berlini Grupp II pataljonist pataljoni võitlusvõimetuse tõttu.Sel ajal oli I pataljon ikka veel 170. jalaväediviisi alluvuses rindel, II ja III pataljoni 3 kompaniid 2. õhutõrjediviisi alluvuses rannakaitses.
17. märtsil allutati I pataljon III SS soomuskorpusele ning määrati 14. aprillil 20. SS-diviisi 45. rügemendi II pataljoni täienduseks. 19. aprillil võeti II pataljon rannakaitsest ära, tema lõigu võttis üle 31. eesti politseipataljon. 24. aprillil suunati III pataljoni isikkoosseis 20. SS-diviisi alluvusse, kuid jäeti esialgu rannakaitsesse nime all "20.SS-diviisi häirepataljon" ja keelati lahingkoosseisu vähendada. Pataljon vahetati välja 288. politseipataljoni poolt alles 16. juunil.
Rügemendi I pataljon kaotas 53 meest surnute, 173 haavatutena, III pataljon vastavalt 8, 28 meest. II pataljonil kaotusi ei olnud.
Rügemendi ülem:
- major Richard Rubach,
- rügemendi adjutant leitnant Noorkukk.
Rügemendi koosseis:
- I pataljon, ülem oli kapten Mats Mölder,
- II pataljon, ülem kapten Jüri Jürgen,
- III pataljon, ülem kapten Arnold Purre
- Jurs, August – "Eesti vabadusvõitlejad II maailmasõjas" (Toronto, 1987)
- Jõgi, Harri/Zolk Indrek – "1941-1945 langenud Eesti ohvitseride nimekiri" (Tallinn, 1998)
- Kallas, Vaino – "Kahe sõja vahel" (Tallinn, 2007)
- Kallion, Valdo – "Avinurme lahing" (Tartu, 1998)
- Kirs, Ernst – "Kord olin ma röövlite päälik…Ühe Mulgimaa hallparuni elukeerud." (Tallinn, 1996)
- Kraft, Ülle – "Eesti piirikaitserügementide ohvitserkond 1944. aastal" Eesti Sõjamuuseumi-Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2006.
- Laar, Mart – "Emajõgi 1944" (Tallinn, 2005)
- Laar, Mart – "Isamaa ilu hoieldes" (Stockholm, 1997)
- Laar, Mart – "September 1944" (Tallinn, 2007)
- Laar, Mart – "Sinimäed 1944" (Tallinn, 2006)
- Tamberg, Mart – "Eesti mehed sõjatules" (Saku, 1999)
- Leetmaa, Meinhard – "Sõjas ja ikestatud Eestis" (Stockholm, 1979)
- Villako, Kaljo – "Ajarännak. Mälestused 1944. aasta sügisest tänapäevani." I-II (Tartu, 2001)
- "Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas" IX (Stockholm, 1960)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
