Eesti Põhiüksus Narvas

Eesti Põhiüksus Narvas (saksa Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narwa) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti koosseisus moodustatud väeüksus.

179. Eesti Põhiüksus Narvas
Tegev	1942 – 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Wehrmachti Idarinne
Haru	Väegrupp Nord tagalapiirkond
Liik	jalavägi

Eesti Põhiüksus oli väegrupp Nord rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeliste üksuste – Julgestusgruppide väljaõppe ja tagavaraüksus. Julgestusgruppide ülesandeks oli rinde tagalas korra hoidmine, teede, raudtee, sildade ja muude sõjaliste objektide valvamine, sõjavangide konvoeerimine ja valvamine kuni nende üleandmiseni vangilaagritesse, rindetagala puhastamine sinna jäänud Punaarmee võitlejatest ning võitlus partisanidega.

Eesti Põhiüksus Narvas moodustati 1942. aasta jaanuaris pärast julgestusgruppide 181–185 moodustamist julgestusgruppide koosseisust üle jäänud, peamiselt vanemaist ja rindeteenistuseks kõlbmatuist vabatahtlikest, kes olid 185. julgestusgrupist välja jäetud. Eesti Põhiüksus Narvas asus Narva Hermanni linnuses. Üksuse koosseis oli vabatahtlik ja üksusse astujatega sõlmiti aastane tööleping. Julgestusgruppides kehtisid Wehrmachti auastmed.

Pataljoniülemaks oli sakslasest hauptmann Wicht.

Pataljoni koosseisus oli 4 kompaniid.

Vastavalt 1942. aasta 1. mai raportile kuulus sel ajal julgestusgrupi nimekirja 13 ohvitseri, 52 allohvitseri ja 265 reameest pluss kaks sakslasest allohvitseri ning 5 reameest.

Pärast aastase teenistuslepingu lõppu septembris 1942 moodustati julgestusgruppide meestest oktoobris 1942 Wehrmachti alluvuses 3 idapataljoni numbritega 658., 659. ja 660. ning 657. üksik eriotstarbeline idakompanii.

Eesti Põhiüksus Narvas reorganiseeriti 23. oktoobril 1942 hauptman Georg Fischeri juhitavaks Narva tagavara idapataljoniks (saksa keeles Ost Ersatz Bataillon “Narwa”). Narva ida-tagavarapataljoni rivikoosseisus oli 10. jaanuaril 1944. aastal 205 meest.

1943. aasta suvel moodustati pataljoni koosseisust eriüksus, kapten Fischeri pataljon (Einheit Fischer), mis võitles partisanidega Narva-Leningradi raudteeliini ümbruses. 1944. aasta jaanuari lõpus taganes Fischeri pataljon Eestisse. Fischeri pataljon nimetati 1944. aasta aprillis eriotstarbeliseks väli-taga varapataljoniks (Feldersatzbataillon zur besonderen Verwendung, F.E.B. z.b.V.), määrati 15. aprillil välja õpetama 1944. aasta veebruari alguses mobiliseeritud ja kiirkorras rindele saadetud rügemendi Tallinn pataljone.

Idapataljonid ühendati 20. eesti SS-diviisiga lõplikult aprillis 1944. 657. idakompanii ning Narva tagavarapataljoni ja Fischeri pataljoni mehed jaotati erinevate 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi osade vahel.

Vaata ka

• Idapataljonid
• Fischeri pataljon