3. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 3, Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 3) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.
| 3. Eesti Piirikaitserügement | |
|---|---|
| Tegev | 7. veebruar 1944 – september 1944 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Kuuluvus |
Omakaitse Peavalitsus 207. julgestusdiviis 300. Eriotstarbeline Diviis |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | rügement, u 2800 meest |
| Lahingud |
Teine maailmasõda Sõjategevus Eestis (1944) Avinurme lahing |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud |
major Richard Rubach kolonelleitnant Mart Kaerma |
Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata.
Rügemendi ülem:
- major Richard Rubach,
- rügemendi adjutant leitnant Noorkukk.
Rügemendi koosseis:
- I pataljon (3/I), ülem oli kapten Mats Mölder,
- 1. kompanii
- 2. kompanii
- 3. kompanii
- II pataljon, ülem kapten Jüri Jürgen,
- 4. kompanii
- 5. kompanii
- 6. kompanii
- III pataljon, ülem kapten Arnold Purre.
- 7. kompanii
- 8. kompanii
- 9. kompanii
3. Eesti Piirikaitserügemendi I koosseisu Rügemendi staap formeeriti Pärnus, formeerijaks oli kolonelleitnant Mart Kaerma, kes oli teeninud Petseri Omakaitse, seejärel Tallinn-Nõmme Omakaitse ülemana ning Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatuse peavalitsuse ülema ja Tallinna prefektina.
Piirikaitserügemendi I Pataljon formeeriti Viljandis, pataljoniülemaks määrati kapten Arnold Purre.[2]
II pataljon formeeriti Tartus, pataljoniülemaks määrati kapten Jüri Jürgeni.
III pataljon formeeriti Pärnus, pataljoniülemaks määrati kapten Mats Mölder.
| Eesti Piirikaitserügement Tallinn Estnische Regiment Reval | |
|---|---|
| Tegev | veebruarist 1944–aprillini 1944 |
| Riik |
Suursaksa Riik |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | rügement |
| Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinde lahingutes Eestis 1944. aastal Narva rinne |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud |
major Richard Rubach |
Tallinna rügemendi[3] (Estn.Rgt."Reval") ülemaks määrati pärast formeerimise lõpuleviimist major Richard Rubach, tollane Narva linnapea. 1944. aasta veebruaris moodustatud rügement suunati juba 12. veebruaril Narva rindele, kus oli alanud Nõukogude vägede pealetung, kus rügemendi pataljonid jaotati erinevate saksa üksuste alluvusse. Rügement võttis osa Meriküla dessandi hävitamisest ja Auvere ruumi kaitsmisest. Relvastus oli üksustel väga erinev, hiljem asendati need saksa relvadega.Suurtükipatarei moodustati inglise kergesuurtükkidest. Rügement allutati samuti 207. julgestusdiviisile ja saadeti veebruari lõpus Peipsi järve rannakaitsesse Pala piirkonda. Peale aktiivse lahingutegevuse lõppu Narva rindel märtsis liideti üksus 20. eesti diviisiga.
Rügemendi ülem:
- Waffen-Obersturmbannführer der SS (kolonelleitnant) Mart Kaerma,
- rügemendi adjutant leitnant Evald Paal, käsundusohvitserid leitnant Jaan Kurvits ja Juhan Kohjus, majandusülem leitnant Schmidt, arveohvitser leitnant Ants Jõe, relvur leitnant Elmar Aardemäe, arst Harald Tuul, loomaarstid Valdar Parve ja Jaan Nõmm, staabiohvitser leitnant Boris Hans Meret.
Rügemendi koosseis:
- I pataljon (3/I), ülem oli kapten Juhan Purga, pataljoniülema adjutant Emil Paju
- 1. kompanii, leitnant Julius Põldmäe.
- 2. kompanii
- 3. kompanii, leitnant Leo Pais.
- 4. kompanii
- II pataljon, ülem kapten Elmar Kõlu, majandusülem leitnant Rein Mutli, arst Paul Saar
- 5. kompanii, leitnant Eduard Heil, leitnant Evald Paikre
- 6. kompanii, leitnant Aksel Türk, ülemleitnant Konstantin Aid
- 7. kompanii, leitnant Theodor Härmas
- 8. kompanii, leitnant Juhan Leesmäe, rühmaülem leitnant Rinne
- III pataljon, ülem: kapten Voldemar Veelma; kapten Aado Juhani.
- 9. kompanii, leitnant Aadu Regi, rühmaülemad leitnant Oskar Alaveer, leitnant Aarne Illimar
- 10. kompanii, ülemleitnant Nikolai Viru, rühmaülemad leitnant Voldemar Pielbusch, leitnant Endel Saluri
- 11. kompanii, leitnant Arvo Kann, rühmaülem leitnant Arved Mõtus
- 12. kompanii, kapten Voldemar-August Veelmaa, leitnant Valter Krimm, rühmaülemad leitnant Johann Reier, leitnant Aksel Remma
- 13. kompanii, rügemendi suurtükiväepatarei, mille ülem oli leitnant August Elken, hiljem leitnant Paul Poom.
- Staabikompanii, kapten August-Voldemar Vahar, leitnant Johan Meimer.
- Sidekompanii, leitnant Valentin Rannap.
- Löögikompanii, leitnant Otto Lauri.
- Õppekompanii, leitnant Eduard Tamm, leitnant Artur Palgi.
- Pioneerikompanii, ülemleitnant Johann Meimer.
Isikkoosseis formeeriti Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Saaremaal. 1. aprilliks 1944 oli formeeritud 57 ohvitseri, 263 allohvitseri ja 2326 sõdurit.
3. Eesti Piirikaitserügemendi II koosseisu I Pataljon moodustati Pärnumaa meestest. Rügemendi formeerija oli major Paul Lilleleht, Omakaitse Pärnu territoriaalrügemendi ülem.
II pataljon formeeriti Viljandimaal.
III pataljon moodustati Lääne- ja Saaremaa meestest. Rindel olles formeeriti rügemendi lahingujõust veel juurde rünnakkompanii, raskekompanii ja õppekompanii.
1. juulil 1944 oli rügemendi koosseisus sakslasi: 0; Eestist: 64 ohvitseri, 5 ametnikku, 274 allohvitseri ja 2179 alamväelast.
1944. aasta veebruari lõpul allutati rügement Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Peipsi järve rannakaitsele Mustvee piirkonnas. I pataljon Peipsi äärde Kallaste alevi ümbrusse, II pataljon Mustvee piirkonda.
Veebruari lõpul allutati II pataljon armeegrupi Narva 225. jalaväediviisi alluvusse tugipunkti rajamiseks Peipsi põhjarannikul. I ja III pataljon allusid 18. armee 214. jalaväediviisile. 12. märtsil 1944 saadeti I ja III pataljon koos Saksa üksustega tõrjuma üle Peipsi jää tunginud partisaniüksust. Partisanikoondis likvideeriti 17. märtsiks, tapeti 130 ja vangi langes 30 partisani. 160 mehel õnnestus aga taganeda läbi 3. piirikaitserügemendi II pataljoni pika ja hõredalt mehitatud kaitsepositsiooni Peipsi jääle ja minna Vene poole tagasi[4].
1944. aasta märtsi keskel viidi rügement Mustvee rajooni, üle Peipsi imbunud punaste vastu võitlemiseks. 27. märtsil aga allutati 3. piirikaitserügement otse XXVI armeekorpusele ja rügemendile anti oma rindelõik armeegrupi paremal tiival Peipsi ääres: Tartu ja Viru maakonna piirist kuni Kataseni Peipsi kaldal.
1944. aasta aprilli algul paigutati rügement Tudulinna, Lohusuu piirkonda; maikuus paigutati rügement positsioonidele Narva jõele Permisküla-Vasknarva vahele. Aprillis paigutati I pataljon rindele Narva jõe läänekaldale Vasknarva–Permisküla vahelisele maa-alale. Teised pataljonid jäid Vasknarvast kuni Lohusuuni Peipsi põhjarannikule valvesse. 4. mail viidi rügement Peipsi rannakaitselt Djuk-Perevoloka, Narva jõe idakaldal – Vasknarva–Smolnitsa lõiku. 9. kompanii võttis pärast saksa üksuse lahkumist ajutiselt kontrolli alla Permisküla juures, umbes 40–50 m kaugusel Narva jões olnud Permisküla saare. Teispool saart on jõgi 200 m lai. Sakslased andsid tihtipeale nende rindelõikudes asuvatele jõesaartele oma nimetused - Permisküla juures asuv väiksemat saart nimetati Maltaks ja suuremat Permissaart - Helgolandiks.
Juunis rakendati 3. piirikaitserügement osaliselt koos 2. Eesti piirikaitserügemendi I pataljoniga Karjamaa–Oru ruumi kindlustustöödele Karjamaa piirkonda. Rajatav kindlustusvöönd algas Peipsi järve põhjakaldalt umbes Karjamaa küla kohalt ning kulges põhja suunas Tuusina – Kamarna – Katermu – Kuremäe – Kurtna – Vasevere – Kase – Toila raudteejaama – Pühajõe asunduse kaudu kuni Oruni Soome lahe kaldal. Lõpuks jäigi Karjamaa–Oru kaitsevöönd põhjalikult välja ehitamata.
25. juulil 1944 võttis 300. eriotstarbeline diviisi staap üle rindelõigu Narva jõel Peipsi järvest kuni Auvereni. 3. Eesti Piirikaitserügement, mis seni kaitses laia rinnet Vasknarva rajoonis, sai kitsama kaitselõigu Peipsi järve kirdekaldal Smolnitsa külast kuni Narva jõe läänekaldal oleva Eesti-Perevoloka (Djuk-Perevoloka) külani.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
