Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Lühend | EKP KK |
|---|---|
| Asutatud | 1920 |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht |
Pikk tänav 20, Tallinn (1940) Tõnismägi 16, Tallinn (1941) Lenini puiestee 7, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
| Juhtkond |
EKP KK I sekretär EKP KK Sekretariaat EKP KK Büroo |
| Emaorganisatsioon | Eestimaa Kommunistliku Partei kongress |
| Veebileht |
ajaleht Rahva Hääl ajakiri Eesti Kommunist |
EKP Keskkomitee, EKP Keskkomitee Büroo, EKP KK Sekretariaadi ja EKP Parteikontrollikomisjoni liikmed valiti EKP Kongressididel kongressile saadetud Eesti NSV ühiskondlike asutuste parteiorganisatsioonide saadikute (delegaatide) hulgast.
Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu, EKP KK I sekretär, EKP KK Sekretariaat, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused
.jpg)
EKP Keskkomitee asus 1940. aastal aadressil Pikk tänav 20, 1968. aastast spetsiaalselt keskkomiteele ehitatud hoones Lenini puiesteel (Rävala puiesteel).
EKP KK büroo
EKP Keskkomitee büroo koosnes 9–11 liikmest ja 3–4 liikmekandidaadist. Keskkomitee büroosse kuulusid parteiaparaadi esindajad, milleks olid KK sekretariaat ja Keskkomitee osakonnad.
Büroosse kuulusid tavaliselt EKP Keskkomitee sekretärid, keda võis olla 3–5, lisaks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees, kohaliku sõjaväe esindaja, tihti Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu juht ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees, aeg-ajalt EKP KK häälekandja Rahva Hääl toimetaja ning tavaliselt ka Keskkomitee kõige olulisema osakonna juhataja. Tavaliselt oli selleks Partei Organisatsioonilise Töö Osakonna juhataja.
Büroo käis koos regulaarselt, igal nädalal, selle istungitel arutati kõiki olulisi liiduvabariigi haldusküsimusi. Büroo oluliseks tegevusvaldkonnaks olid ka kaadriküsimused – parteisse vastuvõtt ja sealt väljaheitmine, olulistele ametikohtadele määramine jne.
EKP Keskkomitee büroo oli tinglikult kohalik poliitbüroo. Kui midagi oli büroos arutatud, siis Eesti NSV Ministrite Nõukogu ei hakanud seda enam arutama, vaid juba otsust ellu viima. Keskkomitee büroo oli liiduvabariigi võimutasandi võimukese.
Ajalugu
Pärast avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel asutati 5. novembril 1920 Tallinnas EKP I kongressil senistest Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest Eestis illegaalselt tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuuriüksuse nimetus) ja esindusena Nõukogude Venemaal Venemaa Büroo ehk Välismaa Büroo.
1920. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP I kongressil 1920. aastal valitud juhtorgani liikmed:
- EKP Keskkomitee (9): Viktor Kingissepp, Jaan Anvelt, Otto Rästas, Hans Pöögelmann, Rudolf Vakmann, Jaan Kreuks, Jüri Rästas, Paul Lepp, Martin Likemets.
1921. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP II kongressil 1921. aastal valitud juhtorgani liikmed:
- EKP Keskkomitee: Viktor Kingissepp (kuni 3. mai 1922), Jaan Anvelt, Engelbert Strauch, Otto Rästas jt.
1922. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP III kongressil 1922. aastal valitud juhtorgani liikmed:
- EKP Keskkomitee (5): Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, Otto Rästas, Rudolf Vakmann, Jaan Kreuks. Hiljem koopteeriti KK koosseisu Johannes Lauristin, Jaan Tomp, Sergei Andrejev[1].
1924. aasta riigipöördekatse
Pärast 1. detsembri riigipöördekatset likvideeriti Poliitilise Politsei poolt Eestis EKP juhtorganid ning EKP tegevust Eestis juhendasid üksikud NSV Liidust Eestisse saadetud emissarid. Juhtimist teostasid aastatel 1925–1927 EKP KK Välismaa Büroo liikmed Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Rudolf Vakmann, Otto Rästas ning EKP Keskkomitee Välismaa Büroo vastutav sekretär Johannes Reesen.
EKP KK juhtorganid 1928–1934
1928. aastal toimus Leningradis EKP KK laiendatud pleenum, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid. Loodi EKP KK Poliitbüroo, mis juhendas EKP tegevust Eestis ning Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni büroo ehk Leningradi Büroo, mis teostas sidepidamist Kominterniga ning kuhu kuulusid: Hans Saks (1928–), Friedrich Kiiser (1928–), Johannes Reesen (1928–), Johannes Käspert (1928–), Rudolf Vakmann (1928–). Samal ajal likvideeriti ka ÜK(b)P KK aparaadi koosseisus rahvussektsioonid, sealhulgas ka Eesti sektsioon.
- EKP KK Poliitbüroo liikmed: Hans Pöögelmann (1928–), Jaan Anvelt (1928–), Otto Rästas (1928–1930), Richard Mirring (1930–), KK sekretär. Poliitbüroo liikmekandidaadid: Hans Saks (1928–), Rudolf Vakmann (1928–).
- EKP KK Illegaalne Büroo (1928–1931): IB sekretär Aleksander Saar (Orlov) (1928–1929), IB sekretär Johannes Paulmann (1929), IB sekretär Konstantin Männikson (1929–), Irina Ots (1928–), Nikolai Karotamm, EKP Tallinna linnakomitee sekretär (1928–), Karl Säre (1928–1931) ja EKP Tallinna organisaator Johannes Eltermann (1929).
EKP KK juhtorganid 1934–1937
1934. aastal toimus Leningradis EKP KK augustikonverents, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi Eestis likvideeritud EKP illegaalsete juhtorganite asemel neutraalses Skandinaavias parteitöö poliitiliseks ja organisatsiooniliseks juhtimiseks Skandinaavia Büroo.
|
EK(b)P KK 1940. aastal
„Sekretariaadi istungi protokoll number 2
12. septembrist 1940. aastast
- Kohalviibijad: sm-d Säre, Karotamm, Lauristin, Ruus, Sepre, Arbon, Veimer, Unt, Kumm, Vares, Resov, Tarkpea
...
- EK(b)P Keskkomitee pleenumi koosseisust
- sm. Säre
- а) Määrata kindlaks personaalselt järgmine EK(b)P KK liikmed:
- 1. Säre Karl - EK(b)P KK I sekretär (1-й секретарь ЦК КП(б)Э)
- 2. Karotamm Nikolai - EK(b)P KK II sekretär (2-й секретарь ЦК КП(б)Э)
- 3. Ruus Neeme - Propaganda ja agitatsioonisekretär (Секретарь по пропаганде и агитации)
- 4. Lauristin Johannes- ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees (Председатель СНК ЭССР)
- 5. Vares Johannes - Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (Председатель Президиума Верховного Совета ЭССР)
- 6. Kumm Boris - Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar (Нарком Внутренних дел ЭССР)
- 7. Arbon Hermann - (Председатель СПС)
- 8. Tarkpea Erich - ELKNÜ Keskkomitee sekterär (Секретарь ЦК ЛКСМЭ)
- 9. Sepre Oskar - Eesti NSV Plaanikomitee esimees (Председатель плановой комиссии ЭССР)
- 10. Veimer Arnold - ENSV kergetööstuse rahvakomissar (Наркомлегпром ЭССР)
- 11.Keerdo Paul - ENSV rahanduse rahvakomissar (Наркомфин ЭССР)
- 12. Lauristin Olga - EK(b)P KK instruktor nais- ja kultuuriorganisatsioonides (Инструктор ЦК КП(б)Э по культуре и женским организациям)
- Sm Säre EK(b)P KK büroo koosseisu projekti kinnitamisest
- Lülitada EK(b)P KK büroo koosseisu sm-d Säre K., Karotamm N., Ruus N. (juurde kirjutatud tindiga), Lauristin J., Vares J., Kumm B., Tarkpea E.
EK(b)P KK osakondade juhtide kinnitamine
sm. Säre
- Kinnitada osakondade juhtideks järgmised sm-d:
- 1. Resov Aleksandr - Instruktorosakonna juhataja (зав. инструкторским отделом)“
– РЦХИДНИ, ф. 17, о. 22, д. 3857
EK(b)P KK juhtorganid, 1940–1941
1941. aastal EK(b)P IV Kongressil valitud EK(b)P juhtorganid:
- EK(b)P KK Büroo liikmed: Karl Säre, EK(b)P Keskkomitee I sekretär, Nikolai Karotamm, Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Johannes Vares, Boriss Kumm, Erich Tarkpea (ELKNÜ KK I sekretär), Vladimir Tributs jt.
- EK(b)P Keskkomitee liikmed(33): EK(b)P KK Büroo liikmed, Johannes Vares jt. ja 7 liikmekandidaati: Aleksei Škurin jt.
1948. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid
EK(b)P V kongressil, 1948. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:
- EK(b)P KK büroo liikmed: KK I sekretär – Nikolai Karotamm, KK II sekretär Sergei Sazonov, Johannes Käbin, Boris Kumm, Nikolai Puusep (1948–1951),
- EK(b)P Keskkomitee liikmed: EK(b)P KK Büroo liikmed ja Gavriil Latõšev, Joosep Saat, Arnold Meri jt
1951. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid
EK(b)P VI kongressil, 1951. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:
- EK(b)P KK büroo liikmed: EK(b)P KK Sekretariaadi 6 sekretäri – Johannes Käbin, Vassili Kosov, Stepan Derjabin, Dmitri Kuzmin, Villem Kuusik, Leonid Lentsman; Aleksei Müürisepp (Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees), August Jakobson (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees), Nikolai Harlamov (Balti laevastiku komandör), Valentin Moskalenko (Eesti NSV RJM julgeolekuminister) ja Aleksander Jaanus (Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi poliitsektori ülem).
- EK(b)P Keskkomitee liikmed:EK(b)P KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Endel Puusepp jt.
1952. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid
EK(b)P VII kongressil 1952. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:
- EK(b)P KK büroo liikmed: KK Sekretariaadi sekretärid – Johannes Käbin, Vassili Kosov, Leonid Lentsman jt
- EK(b)P Keskkomitee liikmed:EK(b)P KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Endel Puusepp jt.
1954. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP VIII kongressil 1954. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid – Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Otto Merimaa jt
- EKP Keskkomitee liikmed:EKP KK Büroo liikmed, Joosep Saat, Endel Puusepp jt.
1956. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP IX kongressil 1956. aastal valitud[3][4] EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: KK Sekretariaadi sekretärid – Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Ernst Ristmägi, Fjodor Ušanjov, Viktor Tšerokov (Чероков Виктор Сергеевич) (1907–1995) Balti laevastiku juhataja 1 asetäitja ja PBL staabiülem[5]; Leonhard Illison;
- EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaadid: Vaino Väljas, August Saaremägi ja N. Karnaušenko.
- EKP Keskkomitee liikmed: Karl Allikas, L. Karu J. Masing, Aleksander Sokolov, Valter Ani, Arkadi Kello, Rudolf Meijel, A. Soolau, Aleksander Ansberg, A. Kikas, Otto Merimaa, A. Striž, I. Beljajev, Valter Klauson, Aleksander Mette, J. Tang G. Bolšagin, Feodor Klement, Aleksei Müürisepp, J. Tomson G. Filippov J. Kochberg, Georg Nellis, S. Tšernikov, V. Generalov, Alvine Konno, A. Nilender, Viktor Tšerokov, L. Golovatšov A. Kozlov M. Novosjolovt, Edgar Tõnurist, Arnold Green, August Kründel, Harald Olbrei, Johan Ulfsak, J. Heil, Eduard Kubjas, Kaarel Paas, Johannes Undusk, Aleksander Hendrikson, E.-L. Kuld, A. Pankratov, Fjodor Ušanjov A. Hromov, A. Kuusk, I. Peterson, Karl Vaino, M. Hrustaljov, Ivan Käbin, Endel Puusepp, G. Valgma, Leonhard–Friedrich Illisson, A. Lebedev, H. Püi, Valter Vedru, Harald Ilves, L. Lebbin, Jaroslav Raid, Albert Vendelin, Eduard Inti, Leonid Lentsman, Aliide-Rosalie Raiend, H. Vilu, August Jakobson, A. Leonov, Ernst Ristmägi, Erna Visk, J. Kangur, Feliks Liivik, Arnold Rohtla, Karl Volmer, Eugen Kapp, G. Ljubimov, I. Saar, Vaino Väljas, N. Karnaušenko, I. Lohhov, August Saaremägi, G. Karotom, Johan Lombak, Joosep Saat, Ivan Karpov, J. Malm, Juhan Smuul (1956–1958), Vaino Väljas.
- EKP Keskkomitee liikmekandidaadid: P. Anissimov A. Buratšenko I. Feofanov V. Hižnjakov I. Jürna, Arved Jaska, E. Kallion V. Karatškov A. Keis, Minna Klement, M. Koel E. Kruusmägi, Ago Madik, P. Mitšurov, Aleksander Neiman, V. Oja, H. Rajala, P. Romaškin, A. Rotberg, L. Schmidt, A. Solovjov, Mihhail Šturm, Anatoli Tihane, A. Tomberg, A. Tšepurin, N. Tšernõšov, N. Turkestanov, I. Verjajev, Juri Vladõtšin
- EKP Revisjonikomisjon: G. Aleksejev, M. Eljas, K. Hallmere, A. Kivit, A. Koppel, V. Makarov, S. Märka, E. Pertels, M. Pääsuke, H. Raimets, R. Ristik, I. Tilinin, Otto Rupski, Artur Vader, E. Saar, Jüri Suurhans, A. Tivel
1958. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP X kongressil 1958. aastal valitud[6][7] EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid – Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Ernst Ristmägi, Fjodor Ušanjov jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: G. Abašvili H. Allik K. Allikas V. Ani A. Ansberg N. Baranova I. Beljajev I. Feofanov L. Golovatšov, Arnold Green, J. Heil, Aleksander Hendrikson, V. Hižnjakov A. Hromov M. Hrustaljov L.-F. Illisson, Harald Ilves, Eduard Inti, August Jakobson, A. Jaska, Eugen Kapp, N. Karnaušenko G. Karotom, Ivan Karpov, L. Karu A. Kello, Valter Klauson, Feodor Klement, J. Kochberg L. Kolobov A. Kozlov A. Kotov A. Kründel E. Kubjas E.-L. Kuld Dmitri Kuzmin, A. Kuusk, Ivan Käbin, V. Käo, Leonid Lentsman, A. Leonov, Johan Lombak, Ago Madik, Rudolf Meijel, Otto Merimaa, Aleksander Mette, P. Mitšurov, Aleksei Müürisepp Paul Neerot, Georg Nellis, A. Nilender, Ivan Oja, Kaarel Paas, A. Pankratov A. Premet, A. Promet, Endel Puusepp, Feliks Pärtelpoeg, A. Päss, H. Püi, Jaroslav Raid, A. Raiend, Ernst Ristmägi, A. Rohtla, A. Saaremägi, Joosep Saat, A. Sarap, J. Slivin, Juhan Smuul, A. Sokolov A. Soolau, E. Soolo, A. Striž, J. Tomson, A. Tšepurin, S. Tšernikov, Ivan Tuhkru, Nikolai Turkestanov, Edgar Tõnurist, Johan Ulfsak, Johannes Undusk, Fjodor Ušanjov, Karl Vaino, A. Valkonen V. Vedru, Arnold Veimer, A. Vendelin, H. Vilu, Erna Visk, Juri Vladõtšin, Vaino Väljas.
- EKP Keskkomitee liikmkandidaadid: M. Eljas, V. Generalov, I. Gerassimtšuk, K. Hallmere, I. Jürna, A. Keis, A. Kikas, Minna Klement, M. Koel, E. Kruusimägi, B. Kudrjavtsev, N. Kuzin, P. Laaban, A. Laus, Feliks Liivik, A. Lill, V. Makarov, A. Meltsas, Gustav Naan, Aleksander Neiman, N. Perk, H. Raag, H. Rajala, A. Rotberg, V. Saarna, Leida Sipria, Mihhail Šturm, Anatoli Tihane, A. Tõnissoo N. Tžernõšov H. Valner B. Varvas E. Voitk
- EKP Keskkomitee Revisjonikomisjon: G. Aleksejev, H. Haug, V. Jaškov, A. Kivit, A. Koppel, A. Mets, A. Nobel, K. Nõmm, I. Peterson, M. Pääsuke, H. Raimets, R. Ristik, Otto Rupski, I. Rästas, P. Sobakin, Jüri Suurhans, N. Sõssojev, A. Zirk, A. Tiivel, I. Tilinin, Artur Vader
1959. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XI kongressil 1959. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Georgi Abašvili, Valter Ani, Valter Klauson, Leonid Lentsman, Fjodor Ušanjov; jt.
- KK büroo liikmekandidaadid: Saaremägi, Tšernikov.
- EKP Keskkomitee liikmed:Eduard Inti, Karpov, Undusk, Tšepurin, Vladõtšin, Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.
1960. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XII kongressil 1960. aastal valitud[8] EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed[9]:EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Karl Vaino, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: Georgi Abašvili (1958-1961), Eduard Kubjas, Jaroslav Raid, Hendrik Allik, I. Kuzmin, Valter Raudsalu, Karl Allikas, E. Kuum, Arnold Rosenberg, Aleksander Ansberg, A. Kuusk, August Saaremägi, Valter Ani, Ivan Käbin, Joosep Saat, I. Beljajev, Eduard Käger, D. Severov, Eduard Einmann (1960–1964), Vladimir Käo, J. Slivin, K. Geikins, Leonid Lentsman, Juhan Smuul, Arnold Green, A. Leonov, A. Soolau, Aleksander Hendrikson, Hans Liblik, Leida Sipria, Vladimir Hižnjakov, R. Lintin, A. Striž, A. Hromov, J. Tombak, S. Stšetinin, M. Hrustaljov, Ago Madik, Ivan Tuhkru, Harald Ilves, Rudolf Meijel, Nikolai Turkestanov, Eduard Inti, L. Merdik, A. Tõnissoo, E. Isak, Otto Merimaa, Edgar Tõnurist, Endel Jaanimägi, A. Mets, A. Tšepurin, Arved Jaska, P. Mitšurov, S. Tšernikov, Pelageja Järvekülg, Aleksei Müürisepp, Johan Ulfsak, A. Kadastik, Gustav Naan, Johannes Undusk, Ivar Kallion, Paul Neerot, Fjodor Ušanjov, Eugen Kapp, Georg Nellis, Karl Vaino, Ivan Karpov, Kalev Nõmm, A. Valkonen G. Karotom, Ivan Oja, H. Valner, L. Karu, A. Pankratov, Valter Vedru, Richard Keer, August Pork, Arnold Veimer, Valter Klauson, Aleksander Preemet, Albert Vendelin, Fjodor Klement, A. Promet, H. Vilu, A. Kotov, Endel Puusepp, Erna Visk, A. Kozmin, Feliks Pärtelpoeg, Juri Vladõtšin, Jakob Kochberg, Henno Raag, Vaino Väljas, Eduard Kruusmägi, Aliide-Rosalie Raiend
- EKP Keskkomitee liikmekandidaadid: E. Aava, Arseni Blum, E. Gansen, K. Hallmere, J. Hell, Juhan-Kaspar Jürna, G. Kärki, A. Keis, A. Kikas, A. Kivit, Minna Klement, A. Kozlov, N. Kuzin Paul Kuusberg, Albert Laus, Feliks Liivik, A. Lill, A. Lossev, V. Makarov, V. Maslin, Aleksander Neiman, Aleksander Panksejev, Madis Pesti, Vello Ranne, H. Rajala, H. Rents, P. Romaškin, A. Simenson, Mihhail Šturm, V. Zarovski, Anatoli Tihane, V. Tint Boris Tolbast, M. Varik, Rudolf Vester
- EKP revisjonikomisjoni koosseis: G. Aleksejev, I. Feofanov, V. Generalov, August Goldberg, H. Haug, L. Ignatjeva, A. Kello, A. Koppel, B. Kortšomkin, E.-L. Kuld, I. Luts, Vt. Nesamajeva, R. Niinepuu, A. Nugis, M. Pääsuke, H. Raimets, Otto Rupski, I. Rästas, R. Simson, Jüri Suurhans, A. Slškin, Serafim Timakov, Gustav Tõnspoeg
1961. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XIII kongressil, 1961. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid: Johannes Käbin, Leonid Lentsman, Karl Vaino, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Joosep Saat, Vaino Väljas, Endel Puusepp jt.
1964. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XIV kongressil, 1964. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: Harald Ilves, Vaino Väljas jt.
1966. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XV kongressil, 1966. aastal valitud[10] EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK sekretärid Johannes Käbin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretär) jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK büroo liikmed, Vaino Väljas, Alfred Valdov, Elmina Otsman jt.
1971. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XVI kongressil 1971. aastal valitud[11] EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov, Vaino Väljas, Valter Klauson, Nikolai Johanson, K. Lebedev, Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Edgar Tõnurist, Artur Vader
- EKP Keskkomitee liikmed: N. Aksinin, J. Aleksandrov, Hendrik Allik, Valter Ani, Aleksander Ansberg, A. Batussova, Ferdinand Eisen, E. Elevant, Mihhail Gorlatš, Arnold Green, Richard Hiis, Harald Ilves, Endel-Johannes Jaanimägi, Meta Jangolenko, Nikolai Johanson, A. Juhkam, Uno Jürisoo[12], Juhan-Kaspar Jürna, Lembit Kaik, R. Kaik, E. Kaldalu, H. Kallaste, Ivar Kallion, Arnold Karu, E. Kauksi, H. Kiik, Karl Kimmel, Valter Klauson, H. Kõik, Anton Konijärv, Arnold Koop, A. Kotov, L. Kuus, H. Kuusk, Johannes Käbin, V. Käo, V. Laos, K. Lebedev, Leonid Lentsman, Endel Lieberg, Boris Lihhatšov[13], V. Liiv, H. Lossmann, Johannes Lott, Viktor Maamägi, Ago Madik, V. Makarov, Otto Merimaa, Aleksander Mette, M. Mihhailov, Paul Neerot, Georg Nellis, Albert Norak, Kalev Nõmm, Ülo Nõmm, O. Oja, J. Ollino, Elmina Otsman, N. Panšin, Raimund Penu, August Pork, Venjamin Porõvkin, I. Prikk, A. Purga, Endel Puusepp, E. Rand, Vello Ranne, Valter Raudsalu, Heino Rohtla, P. Romaškin, V. Roosmaa, M. Rööpson, Arnold Rüütel, August Saaremägi, Gustav Sarri, D. Sevastjanov, Leida Sipria, Juhan Smuul, Jüri Suurhans, Z. Siškina, Lev Šišov, A. Štšennikov, Mihhail Šturm, Boris Tamm, F. Tamm, Aino Tammeorg, E. Teder, Jaan Tepandi, Kuno Todeson, V. Tšernõšev, Gustav Tõnspoeg, Edgar Tõnurist, Jaan Tõnuvere, Valter Udam, Johannes Undusk, Artur-Bernhard Upsi, F. Ušanjov, Artur Vader, I. Vahe, Viktor Vaht, Karl Vaino, V. Vaino, A. Valdov, H. Valk, L. Vammus, Pjotr Vassikov, V. Vassiljev, Uno Veeperv, Arnold Veimer, Albert Vendelin, J. Vija, L. Vihvelin, V. Vilimaa, Jüri Vladõtšin, J. Volkov, A. Vunk, Vaino Väljas
- EKP Keskkomitee liikmekandidaadid: L. Aleksejev, P. Andrejev, A. Anossov, Vladimir Beekman, Arseni Blum, V. Eks, U. Elmi, August Goldberg, Harald Haug, L. Ingar, E. Jaama, E. Jüri, A. Kalanüp, E.-E. Kaldmaa, Arkadi Kello, V. Konstantinov, V. Kottisse, M. Krasnoselskaja, A. Kuusing, J. Lainoja, V. Laur, A. Laus, M. Lebedev, R. Liiv, Feliks Liivik, E. Mikker, Georg Ots, K. Ott, Endel Paalmann, A. Pedajas, E. Puks, L. Puulaid, Aksel Põldroo, F. Pärtelpoeg, P. Rahomägi, T. Rammo, A. Repp, Rein Ristlaan, J. Rääts, E. Saar, Bruno Saul, E. Schmidt, A. Schönberg, A. Selge, K. Sentšugov, R. Sibul, K. Sipjagina, A. Siškin, A. Zamahhin, Boriss Tamm, H. Teder, H. Tekko, V. Tenosaar, V. Tint, Ivan Tuhkru, Olaf-Knut Utt, E. Vaher, G. Valgur, A. Vasele
- EKP revisjonikomisjoni liikmed: Arnold Adams, Z. Agafonova, V. Hallmägi, H. Järva, K. Kasemägi, M. Kauber, R.-P. Keer, H. Keemik, G. Kimask, M. Kljušnikova, K. Koger, G. Kruger, R. Meister, R. Merisalu, N. Mitjurev, V. Mäe, K. Nõu, S. Oleinik, L. Orehhov, I. Orula, A. Panksejev, K. Rogenbaum, E. Roo, O. Ruustalu, R. Simson, A. Sootla, Boris Tolbast, I. Torn, A. Tsõganova, Johan Ulfsak, O. Valing, M. Veeris
1976. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XVII kongressil, 1976. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid, Johannes Käbin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor Ušanjov; Vaino Väljas jt.
- EKP Keskkomitee liikmed (125): EKP KK büroo liikmed, Kaarel Ird jt.
- EKP Keskkomitee liikmekandidaadid (65):
1981. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XVIII kongressil 1981. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretärid Karl Vaino, Konstantin Lebedev, Vladimir Käo, Rein Ristlaan, Artur-Bernhard Upsi; Pjotr Melnik – TK Punane RET peadirektor (aprillini 1985),
- EKP Keskkomitee liikmed: Aili Aben, Pjotr Vassikov, Silvi-Aire Villo, Ivanov, Anna Ingerman, Ilmar Kallas, Valjo Koort, Vladimir Renser, Endel Paap,
- EKP KK liikmekandidaadid: Igor Belistov, Ilves, Liiv, Merisalu, Mihhail Murnikov.
1986. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XIX kongressil, 1986. aastal valitud EKP juhtorganid
- EKP KK büroo liikmed
|
|
- EKP KK büroo liikmekandidaadid
- Arno Almann, Ain Soidla, Indrek Toome, Heino Veldi.
- Pikemalt artiklis EKP XIX Kongress#EKP XIX Kongressil valitud EKP KK liikmed
1990. aastal valitud EKP KK juhtorganid
EKP XX kongressil, 1990. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK büroo liikmed:
|
|
- EKP Keskkomitee liikmed:
EKP revisjonikomisjon
EKP revisjonikomisjoni esimees G. Kimask (1986)
- EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee
Ajalugu
Varasemad juhtorganid
- Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
Kuna Eestimaa kommunistlik/bolševike partei moodustus ning arenes orgaaniliselt koos Venemaa sotsiaaldemokraatide/bolsevike parteiga, siis organisatsiooni juhtorganid moodustati ja tegutsesid mitte iseseisvalt, vaid alludes Venemaa VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomiteele ja lähtudes selle direktiivsetest otsustest.
- 1917. aasta kevadel valiti Tallinnas VSDT(b)P Tallinna komitee / VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee (Ревельский комитет РСДРП(б), Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)), mille esimeheks määrati Julius Rossfeldt ja asetäitjaks Ivan Rabtšinski, liikmed: Stepan Papkov, Ivan Jegorov. Pleenumite vaheajal juhtis tegevust VSDT(b)P Põhja-Balti büroo (Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)).
- 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni ajal oli kommunistliku liikumise juhtorganiks Eesti Nõukogude II Kongressil valitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee ja relvastatud riigipöörde ettevalmistamise ja läbiviimise initsiatiivgrupp Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimeheks oli Ivan Rabtšinski, asetäitja Viktor Kingissepp, kelle juhtimisel Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus ning kõrvaldas relva ähvardusel seaduslikult määratud kubermangukomissari Jaan Poska.
- 1918. aasta veebruaris pärast Eesti mandriosal okupeerimist Saksamaa keisririigi vägede poolt evakueerusid VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Tallinnast koos läbi Soome Nõukogude Venemaale. Kommunistide kontrolli all olevad juhtorganid suutsid võimu hoida Narvas kuhu Saksa väed ei olnud veel jõudnud. Täitevkomitee esimees Ants Dauman.
- 1917. aasta kevadel moodustati Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud Tallinnas märtsis illegaalne Tallinna komitee (liikmed Juhan Tippo, Johannes Kuppar, Julius Schütz, J. Alasoo jt), aprillis moodustati Tallinna komitee büroo, mille juht J. Tippo ning maikuus Tallinna komitee täitevkomitee, mille juht oli Rudolf Eige (–1920).
- 1917. aasta 16. novembril organiseerisid bolševistlikud organisatsioonid Tallinnas konverentsi, millel oli esindatud 17 parteiorganisatsiooni ja konverents valis keskkomitee koosseisus: V. Kingisepp, R. Vakmann, M. Likemets, J. Rästas, R. Vennikas[14].
- 1918. aasta mais moodustati Nõukogude Venemaal Petrogradis Nõukogude Venemaale evakueerunud eesti kommunistidest Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee, mille esimees oli Jaan Anvelt.
- 1918. aasta 29. novembril 1918 Narvas toimunud Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul kuulutati välja Eesti Töörahwa Kommuuna (Eestimaa Nõukogude Vabariik), mille juhtorganiks oli Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, mis kasutas Nõukogude Venemaal esindusena 1919. aasta mais asutatud Venemaa bürood;
- Välismaa ehk Venemaa büroo asus algselt Venemaa pinnal Staraja Russas aga 1919. aasta augustist Petrogradis. Büroosse kuulusid: Jaan Anvelt, Otto Rästas ja Rudolf Nieländer (oktoobrist 1919 Hans Pöögelmann), Büroo sekretär Artur Männi (Artur Säre)[15];
- 1918. aasta detsembrist, keelustati Eesti Vabariigi valitsuse kontrolli all oleval territooriumil sisekaitseülema määrusega enamlike organisatsioonide tegevus.
- 1920. aasta 5. novembril pärast avaliku sõjategevuse lõppu Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel asutati Tallinnas Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eestimaa organisatsioonidest illegaalne Eestis tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tööd kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine Kominterni ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt üheks Kominterni sektsiooniks (Kominterni struktuuriüksuse nimetus) ja kasutades esindusena Nõukogude Venemaal – Venemaa büroo ehk Välismaa Bürood, Petrogradis, mis asus aadressil Naberežnaja Moiki. VB ülesanne oli sidepidamine Eestis illegaalselt tegutsevate kommunistidega, kaadri ettevalmistamine illegaalseks tööks Eestis ja kommunistliku kirjanduse väljaandmine (ajaleht Edasi). VB juht oli Jaan Anvelt (–1921), Engelbert Strauch (1921–1922).
- Nõukogude Venemaal VSDT(b)P koosseisus tegutsenud eesti päritolu kommunistide keskuseks oli 1918. aastast aga Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei KK Eesti Osakondade (sektsioonide) Keskkomitee, Petrogradis, aadressil Naberežnaja Fontanki, 27. VK(b)P KK Eesti KK juht oli Jakob Palvadre. Keskkomitee loomise ajal 1918. aastal kuulusid Keskkomiteesse: Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann, Johannes Heintuk, Aleksander Jea, Anna Leetsmann. Eesti KK aktivistide hulka kuulusid ka Peeter Peterson, Jaan Ikmelt.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Vaata ka
- Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut
- EKP Keskkomitee Poliitharidusmaja
- EKP Tallinna LK Marksismi-Leninismi Ülikool
- Pikemalt artiklis NLKP KK
- Pikemalt artiklis Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused
- Pikemalt artiklis ELKNÜ Keskkomitee
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
