Venjamin Porõvkin

Venjamin Jefimovitš Porõvkin (vene keeles Вениамин Ефимович Порывкин; 22. detsember 1924 – 19. juuli 2010)^[1][2] oli kõrgem Nõukogude partei- ja julgeolekutöötaja Eesti NSV-s. Eesti NSV RJK esimehe asetäitja (1971–1989).

Elulugu

1940–1942 külakaupluse juhataja, puidutööstuse tööline ja külanõukogu täitevkomitee sekretär Tomski oblastis. 1942–1949 Punaarmees, maavägede poliitüksuse major. ÜK(b)P (NLKP) liige aastast 1948.

1950–1953 Eesti NSV Metsaministeeriumi inspektor ja osakonnajuhataja.

1953–1955 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee parteiorganite osakonna instruktor, 1955–1959 parteiorganite osakonna parteiinformatsiooni sektori juhataja. Lõpetas 1958 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja 1961 NLKP Keskkomitee juures asuva Kõrgema Parteikooli, õppis 1959–1961.

1961–1963 EKP Tartu Linnakomitee 2. sekretär.

21.01.1963–10.06.1971 EKP KK administratiivorganite osakonna juhataja.^[2]

1967–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseisu, VIII koosseisu, IX koosseisu, X koosseisu, XI koosseisu saadik.^[3]

23.06.1971–19.04.1977 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe asetäitja.^[2], 19.04.1977–25.01.1989 1. asetäitja^[2] Riikliku Julgeoleku Komitee kindralmajor 27. oktoobrist 1977.

16. novembril 1988 hääletas Eesti NSV Ülemõukogu saadikuna Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni poolt.^[4]

Pärast KGB-st erruminekut suunati NLKP KK administratiivorganite osakonna poolt Moskvasse. Hiljem elas Moskva lähedal Balašihhas.

Ta maeti Moskvasse Trojekurovo kalmistule, kuhu on maetud paljud juhtivad KGB töötajad.^[2]