From Wikipedia, the free encyclopedia
Diakonisside Asutis (saksa keeles Diaconissen Anstalt) oli Tallinnas Pärnu maanteel aastatel 1867–1914 ehitatud hoonetes tegutsenud tervishoiu- ja hoolekandeasutus.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
Tallinna Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Seltsi esimene diakonisside maja, kus tegeleti haigete ja ravi ja hooldamisega, asutati 1867. aastal Luise tänaval. Asutamise initsiaator oli Tallinna Oleviste kiriku pastor parun Nikolai von Stackelberg ja esimene arst Carl Berg. Tallinna diakonisside asutis kuulus Saksamaa Kaiserswerthi Diakonisside Liitu.
Diakonissiasutuse töötajad (diakonissid, prooviõed ja noviitsid) moodustasid 1876. aastast Tallinna Oleviste kirikus eraldi koguduse, kuni 1894. aastal valmis Diakonisside asutise kirik.
Diakonisside asutis (Suur-Pärnu maantee 50) täitis mitme asutuse – haigla, polikliiniku, vanadekodu, laste varjupaiga, lastekodu, algkooli ja vaimuhaigete varjupaiga – ülesandeid. Tallinnas Diakonisside maja juures oli ka nõrgamõistuslike varjupaik, kuhu võeti saksa soost rahulikke naispatsiente.
Tallinna Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Seltsi eesmärkide täitmiseks, hoolekandeõdede ja haigepõetajate teoreetiliseks ja praktiliseks ettevalmistamiseks rajatud Pärnu maantee ääres asunud diakonisside asutuse kompleksi olulisemad osad olid haigla (hospidal), 30 kohaline laste varjupaik (Suur-Pärnu maantee 47) ning vanadele ja töövõimetutele õdedele mõeldud vanadekodu ehk Elisabethheim. 19. sajandil tegutses asutise juures ka lastekodu, nõrgamõistuslike varjupaik ja juudi tütarlaste kool (1876–1885).
Diakonisside Asutist peeti üleval omavahenditest, Eestimaa rüütelkonnalt, Tallinna linnalt ja välisriikide diakonisside majadelt saadud toetuste abil ning ka liikmemaksudest.
Diakonisside Ühenduse esimees oli aastatel 1889–1897 Hermann Hesse, Tallinna Toomkoguduse pastor ja Oleviste koguduse pastor. Aastatel 1910–1925 oli Diakonisside Asutise rektor Paul Ferdinand Walter, Kodavere ja Alatskivi koguduse kirikuõpetaja.
1880. aastatel hakati diakonisside asutises tegema keerukaid kirurgilisi operatsioone: vähkkasvajate eemaldamine, kolju trepanatsioon, plastilised operatsioonid, silmaoperatsioonid.
Asutise haiglas tegutsesid peaarstidena (1880–) Edmund Adelheim (kirurgid olid Emil Hansen, Wilhelm Greiffenhagen) ja (1891–1903) Artur Ernst Bätge.
Diakonisside Asutis tegutses Eestis kuni 1939. aastani, mil asutise baltisakslastest juhtkond lahkus baltisakslaste ümberasumise käigus Saksamaale ning asutise asjaajamine anti üle Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Tallinna Jaani kogudusele. Enne asutise sundlõpetamist kuulusid Diakonisside Seltsi nõukogusse praost Konrad von zur Mühlen, direktor Ernest von Rosen, L. Maydell, õpetaja Viktor Woldemar Theodor Speer, insenerid N. Mickwitz ja Maximilian von Arronet. Haigla rektor oli õpetaja Wolfgang Seesemann, haigla juhataja Hugo Hoffmann.
1940. aastal reorganiseeriti diakonisside haigla Tallinna Sisehaiguste Haiglaks, seejärel Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi IV Valitsuse Vabariiklikuks Haiglaks ja 1990. aastal Magdaleena Haiglaks.
1999. aastast kuuluvad asutise hooned aadressil Pärnu maantee 102 AS Feerile ning on pärast ümberehitust kasutusel kontori- ja büroohoonena.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.