Colorado
Ameerika Ühendriikide osariik From Wikipedia, the free encyclopedia
Colorado on Ameerika Ühendriikide osariik 1876. aastast. Põhjas piirneb see Wyomingi, lõunas New Mexico, läänes Utah', kagunurgas Oklahoma, idas Kansase ning kirdes Nebraska osariigiga. Neli osariiki – Colorado, New Mexico, Arizona ja Utah – kohtuvad ühes punktis, mida tuntakse nime Four Corners all. Colorado on üks kolmest USA osariigist, millel pole looduslikke piire, teised kaks on selle naaberosariigid Wyoming ja Utah.
 |
See artikkel on Ameerika Ühendriikide osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Colorado (täpsustus) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Osariik on saanud nime Colorado jõe järgi, mis omakorda on saanud nime Hispaania maadeuurijatelt (hispaania keeles Rio Colorado 'värviline jõgi' punase muda tõttu, mida jõgi mägedest alla kannab). 1861. aastal otsustasid Jeffersoni Territooriumi ametnikud, et Colorado sobiks uue piirkonna nimeks. Colorado hüüdnimi on sajandiosariik (inglise keeles Centennial State), sest see võeti Ameerika Ühendriikidesse vastu 1876. aastal, mil iseseisvusdeklaratsioon sai saja-aastaseks.
Colorado hõlmab suurema jao Kaljumäestiku lõunaosast, samuti Colorado platoo kirdeosa ja Suure tasandiku lääneserva. Selles osariigis leidub mitmesuguseid maastikke: mägesid, tasandikke, kanjoneid, platoosid, jõgesid ja kõrbeid.
Osariigi pealinn ja ühtlasi osariigi suurima elanike arvuga linn on Denver. Teised suuremad linnad on Colorado Springs ja Aurora.
Pinnamood
Coloradot peetakse tihti USA kõrgeimaks osariigiks. Kuigi Colorado (ja Kaljumäestiku) kõrgeim punkt Mount Elbert, kõrgusega 4401 meetrit, on osariikide kõrgeimatest punktidest kolmas ning riigi kõrguselt neljateistkümnes, jäädes alla riigi kõrgeimale punktile Denali mäele Alaskal 1,79 kilomeetriga ning Mount Whitneyle Californias 20 meetriga, on Colorado madalaima punkti Arikaree jõe org Kansase osariigi piiril (kõrgus merepinnast 1011 meetrit) kõrgeim osariikide madalaim koht. Lisaks on Colorados kõige rohkem (53) nn neljateistkümneseid mägesid (inglise keeles Fourteeners), mis tähendab mäge kõrgusega vähemalt 14 000 jalga (4267 meetrit). Selle tõttu on Colorado keskmine kõrgus merepinnast 2070 meetrit, mis on riigi kõrgeim.
Colorado on ainus USA osariik, milles on asulaid kõrgemal kui 3000 meetrit. 3094 meetri kõrgusel asuv Leadville on osariigi ja riigi kõrgeim linn (inglise keeles city). Riigi kõrgeim asula Alma (3158 meetrit) asub samuti Colorados, kuid Colorado seaduse järgi pole ta linn (inglise keeles city), vaid alev (inglise keeles statutory town).
Mäeahelikke eraldavad nõod ja lavamaad, lääneossa ulatub Colorado platoo. Osariigi idaosa (umbes 40% alast) asub astanguliselt ida suunas madalduval Suurel tasandikul (1600–1700 m kõrguselt 1100–1200 m kõrgusele). Colorado idaosa jääb Tornado Alley piirkonda.
Kaljumäestikust algavad suured jõed Rio Grande, Arkansas, Lõuna-Platte ja Põhja-Platte ning Colorado. Jõed voolavad kohati sügavais kanjoneis, Gunnisoni jõe Musta kanjoni laius on 450 meetrit ja sügavus 600 meetrit. Kuiva mandrilise kliima tõttu on jõed veevaesed ja vooluhulk võib järsult muutuda. Jõgedele on rajatud rohkesti veehoidlaid.
Elustik
Loodusmaastikus on Suurel tasandikul valdav madalrohupreeria, Colorado platool kuivrohtla ja poolkõrb. Mägedes kasvab kuni 3400–3500 meetri kõrguseni okasmets (mänd, nulg, kuusk, lehis), kõrgemal on alpiniit.
Loomaliikidest on kõige sagedasemad mustsaba-hirv, vapiti, lumekits, koiott, vöötkähr, ameerika nugis, ondatra ja kanada kobras. Teadaolevalt viimased hundid kütiti Colorados 1940. aastatel, kuid 2020. aastal hääletasid Colorado hundi populatsiooni taastamise poolt Colorado osariigis.[2]
Kliima
Suurel tasandikul sajab 300–350 mm/a, mägedevahelistes nõgudes ja lääneosa lavamaadel 350–400 mm/a, mägedes 450–550 mm/a. Keskmine temperatuur on jaanuaris 0 ºC kuni –4 ºC (kõrgmägedes kuni –7 ºC) ja juulis 22–24 ºC. Osariigi idaosas võib esineda tornaadosid. Kõrgeim ametlikult mõõdetud õhutemperatuur Colorados on 46,1 °C, mis mõõdeti 20. juulil 2019 John Martini veehoidla juures.[3] Mitteametlikuks rekordiks on 48 °C, mis mõõdeti 11. juulil 1888 Bennettis. Madalaim temperatuur mõõdeti Maybellis 1. veebruaril 1985, mil oli −52 °C külma.
Kaitsealad
Tuntuimad kaitstavad alad on Kaljumäestiku rahvuspark, UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Mesa Verde rahvuspark, Musta kanjoni rahvuspark, Suurte liivaluidete rahvuspark ja Dinosauruste rahvusmonument. Lisaks asub osariigis kaks riiklikku puhkeala, 11 metsakaitseala, 2 rohtlakaitseala, 41 ürgloodusala, 8 loodusreservaati, 44 osariigiparki, 307 osariigile alluvat loodusreservaati ning suur hulk ajaloomälestisi ja puhkealasid.
Tänapäevase Colorado osariigi alal on asustus olnud üle 13 000 aasta. Lindenmeieri asulakohast Larimeri maakonnas on leitud esemeid, millest vanimad pärinevad umbkaudu aastast 11 200 eKr, noorimad aga 3000 eKr. Kaljumäestiku idaserv oli tähtis rändetee, mida mööda levis varane asustus üle kogu Ameerika. Colorado platoo orge ja metsa asustasid pueblorahvad. Jutid elasid Kaljumäestiku lõuna- ja keskosas, arapahod ja šaieenid liikusid aga üle kõrgtasandike läände.
Ameerika Ühendriigid omandasid territoriaalsed pretensioonid Kaljumäestiku idanõlvadele Prantsusmaalt Louisiana ostutehinguga 1803. aastal. Samas hõlmas see ka Hispaania rajatud Santa Fé de Nuevo Méjico koloonia ümber laiuvat ala, mille asukad hispaanlastega kaubitsesid. 1806. aastal juhtis kolonel Zebulon Pike vaidlusalusel territooriumil USA luureretke. Järgmise aasta veebruaris arreteerisid Hispaania ratsaväelased San Luisi orus Pike'i ja tema mehed, kes viidi seejärel Chihuahuasse ning saadeti juulis Mehhikost välja.
Ühendriigid loobusid oma taotlustest Arkansase jõest läänes ja põhjas, 43. põhjalaiuskraadist lõunasse ja 100. läänepikkuskraadist läände jäävatele aladele Hispaania kasuks osana Florida ostutehingust 1819. aastal. Leping jõustus koos Adamsi-Oníse rahuleppega 22. veebruaril 1821. Seejärel võttis USA Missouri territooriumi kaguosa 10. augustil 1821 Missouri osariigina oma koosseisu. Ülejäänud osa Missouri territooriumist, sealhulgas tulevane Kirde-Colorado, jäi organiseerimata alaks veel 33 aastaks.
Pärast 11 sõja-aastat tunnustas Hispaania 24. augustil 1821 lõpuks Córdoba rahulepinguga Mehhiko iseseisvust. Mehhiko ratifitseeris Adamsi-Oníse rahuleppe 1831. aastal. Texase ülestõus 1835.–1936. aastatel tekitas Ühendriikide ja Mehhiko vahel vaidluse, mis puhkes 1846. aastal Mehhiko-Ameerika sõjaks. 1848. aastal loovutas Mehhiko oma põhjaalad USAle Guadalupe Hidalgo rahulepinguga, mis lõpetas sõja.
1849. aastal kuulutasid Salt Lake City mormoonid välja Desereti osariigi. Föderaalvalitsus seda siiski ei tunnustanud, kuna uus mormoonide valitsus oli teokraatlik ning sanktsioneeris mitmikabielu. Selle asemel jagati Mehhikolt omandatud ala ja Texase loodeosa 1860. aasta kompromissiga uue osariigi ja kahe territooriumi vahel, milleks olid California osariik, New Mexico territoorium ja Utah' territoorium.
29. jaanuaril 1861 võeti Kansase territooriumi idaosa Kansase osariigina Ühendriikidesse vastu, jättes lääneosa, sealhulgas kullakaevandused, organiseerimata territooriumiks. Kuu aega hiljem ehk 28. veebruaril 1861 kirjutas president James Buchanan alla Kongressi otsusele luua Colorado territoorium. Ala toonased piirid püsivad tänaseni.
12. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Ehkki paljud kullaotsijad pooldasid Ameerika Riikide Konföderatsiooni, toetas ülekaalukas enamik siiski Ühendriike. 1862. aastal tungis Texase ratsavägi New Mexico territooriumile ja vallutas 10. märtsil Santa Fe. Rünnaku eesmärk oli haarata enda kätte Colorado ja California kullaväljad või katkestada neis töö ning vallutada Vaikse ookeani sadamad. Kiiruga kogutud Colorado vabatahtlikud marssisid Denver Cityst Colorado territooriumil Glorieta mäekurule New Mexico territooriumil, püüdes Texase vägesid tõkestada. 28. märtsil peatasid Colorado ja kohalikud New Mexico vabatahtlikud Glorieta mäekuru lahingus Texase üksused, hävitasid nende kahuri ja moonavankrid ning viisid kaasa teksaslaste 500 hobust ja muula. Texase väed olid sunnitud taganema Santa Fesse. Kaotanud moonavarud ning leidmata New Mexicos toetust, jätsid Texase üksused Santa Fe maha ning naasid löödult San Antoniosse. Konföderatsioon ei teinud rohkem katseid USA edelaosariike vallutada.
Kodusõja ajal ja järel lahkusid paljud kullaotsijad Coloradost, kuid mõned jäid siiski sinna. 14. septembril 1864 leidis James Huff Argentine'i mäekuru lähedal hõbedat, peagi leiti seda mujalgi. 1872. aastal avastati rikkalik hõbedamaardla San Juani mägedest Ute indiaanlaste reservaadis Edela-Colorados. Järgmisel aastal küüditati uted San Juanist.
3. märtsil 1875 kinnitas USA Kongress täpsustatud tingimused, mille täitmisel võis Colorado territoorium osariigiks saada. 2. augustil 1876 kuulutas president Ulysses S. Grant Colorado USA 38. osariigiks. See toimus 28 päeva pärast Ühendriikide saamist saja-aastaseks, mistõttu pälvis Colorado hüüdnime sajandiosariik.
Kui 1878. aastal leiti Leadville'i lähedal suur hõbedasoon, algas Colorado hõbedapalavik. 1890. aastal vastu võetud Shermani hõbedaostuakt (Sherman Silver Purchase Act) soodustas hõbeda kaevandamist veelgi. Samal aastal avastati Colorado viimane, kuid ka suurim kullamaardla Cripple Creekis.
7. novembril 1893 andis Colorado teise osariigina USAs naistele hääleõiguse. Ühtlasi oli see esimene osariik, kus see sündis rahvahääletuse teel (Colorado meeste seas).
Shermani hõbedaostuakti tühistamise tõttu 1893. aastal varises kokku osariigi majandus, mis põhines põllundusel ja kaevandamisel. Taastumine oli aeganõudev ja raske.
Colorado oli esimene lääneosariik, kus toimus suur poliitiline üritus: Demokraatliku Partei kokkutulek Denveris 1908. aastal. 1930. aasta rahvaloenduse andmeil tõusis Colorado rahvaarv üle miljoni. 1930. aastatel kannatas Colorado majanduslanguse ja põua käes, kuid teise maailmasõja järgne immigratsioonilaine edendas osariigi majandust. Selle üheks alustalaks sai turism, samuti arenes kõrgtehnoloogiline tööstus. 2009. aastal ületas Colorado rahvaarv viie miljoni piiri.
Colorado seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 35 liikmelisest Senatist ja 65 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Ülemkohtule.
Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2019. aastast on osariigi kuberner Jared Polis.
Haldusjaotus
Osariik jaguneb 64 maakonnaks.
- Vaata ka: Colorado maakondade loend
USA 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli 2. aprillil 2010 Colorados 5 029 196 elanikku, 16,92% rohkem kui 2000. aastal.
Osariigi suurim linn ja ühtlasi pealinn on Denver. Denveri-Aurora-Boulderi piirkonnas elas 2009. aastal hinnanguliselt 3 110 436 inimest, 61,90% Colorado asukatest. 2005. aastal oli Colorados 4 665 177 elanikku, mida on 63 356 võrra ehk 1,4% rohkem kui 2000. aastal. Loomulik iive oli 205 321 inimest (353 091 sündi, 147 770 surma) ja sisseränne 159 957 inimest.
Kõige kiiremini kasvab Colorado rahvastik Denveri linnastus. Kiireima rahvastiku kasvuga maakonnad on Douglas ja Weld. Colorado rahvastikukese asub Jeffersoni maakonnas Critchelli külast veidi põhja pool.
Päritolu
Hispaania, eelkõige mehhiko-ameerika päritolu elanike osakaal on kõige suurem Denveri linnastus ja Colorado Springsis, samuti väiksemates linnades, nagu Greeley ja Pueblo. Seetõttu on Colorados märkimisväärne osa latiinokultuuril. Osariigi kagu-, lõuna- ja edelaosas elab suurel hulgal Hispaania koloniaalajastu aegsete Mehhiko asunike järeltulijaid. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil kõneles viieaastastest ja vanematest Colorado elanikest 10,5% kodus üksnes hispaania keelt, 2009. aastal aga umbes 14%. Nagu ka New Mexico, on Colorado rikas arhailiste hispaania idioomide poolest.
Illegaalsete immigrantide osakaalu poolest on Colorado USA 5. osariik, sellest eespool on vaid Nevada, Arizona ja California ning samale tasemele (5,5–6,0%) jääb Texas. Ka osariigi vanglates on üle 20% vangidest illegaalsed immigrandid.
Colorados on palju afroameerika kogukondi, kõige suurem neist Denveris. Aasia (eelkõige Mongoolia, Hiina, Filipiini, Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia) päritolu ameeriklaste arv on suurim Lõuna- ja Kagu-Denveris. Denveri linnastut peetakse poliitiliselt ja keskkonnatundlikkuselt liberaalsemaks ja mitmekesisemaks kui ülejäänud osariiki.
Colorados oli 2000. aasta rahvaloenduse järgi 22% Saksa (sh Šveitsi ja Austria), 18% Mehhiko, 12% Iiri ja 12% Inglise päritolu elanikke.
Ligi 60% Colorado elanikest pärineb teistest osariikidest. Osariigil polnud ühtki Colorados sündinud kuberneri 1975. aastast, mil ametist lahkus John David Vanderhoof, kuni 2007. aastani, mil ametisse astus Bill Ritter. Bill Ritter oli 2006. aastal esimene kubernerivalimised võitnud coloradolane alates 1958. aastast (Vanderhoof sai kuberneriks asekuberneri kohalt, kui eelmisele kubernerile John Arthur Love'ile anti 1973. aastal amet Richard Nixoni valitsuses).
Religioon
Usulise kuuluvuse järgi on Colorado elanike seas 65% kristlasi (sh 44% protestante, 19% katoliiklasi, 1% õigeusklikke, 1% mormoone), 2% judaiste, 1% moslemeid, 5% muid ja 25% usulise kuuluvuseta. Levinumad usulahud on roomakatoliku kirik (752 505 liiget), mormooni kirikud (92 326) ja baptistikogudused (85 083). Usulise kuuluvuseta kodanike protsent on Colorados märksa kõrgem USA keskmisest, mis on 17%.
Tervis
Colorado elanikke peetakse füüsiliselt aktiivseteks ja sportlikeks. Mitme uuringu andmeil on Colorados Ühendriikide väikseim ülekaaluliste osakaal. 2007. aastal olid 17,6% osariigi elanikest ülekaalulised, 2004. aastal aga 16,9%.
Kaljumäestikus kolm kõrvuti asetsevat maakonda – Summiti, Pitkini ja Eagle'i maakond – on oodatava eluea poolest USA maakondadest kõige esimestel kohtadel (2014. aastal oli neis maakondades oodatav eluiga vastavalt 86,83, 86,52 ja 85,94 aastat).
Suurimad linnad
| Nr | Linn | Elanikke (2020) | Maakond |
|---|---|---|---|
| 1. | Denver | 715 522 | – |
| 2. | Colorado Springs | 478 961 | El Paso |
| 3. | Aurora | 386 261 | Arapahoe ja Adams |
| 4. | Fort Collins | 169 810 | Larimer |
| 5. | Lakewood | 155 984 | Jefferson |
| 6. | Thornton | 141 867 | Adams ja Weld |
| 7. | Arvada | 124 402 | Jefferson ja Adams |
| 8. | Westminster | 116 317 | Adams ja Jefferson |
| 9. | Pueblo | 111 876 | Pueblo |
| 10. | Greeley | 108 795 | Weld |
- Vaata ka: Colorado linnade loend
2016. aastal oli Colorado sisemajanduse kogutoodang 323 692 000 dollarit,[4] millega on see riigi 19. osariik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on 52 795 dollarit.
19. sajandi keskel põhines osariigi majandus mäetööstusel. Niisutussüsteemide arenedes laienes põllumajandus ning 19. sajandi lõpuks muutus oluliseks karjakasvatus. Esialgu olid põhilised tööstusharud mäendus ning maakide ja põllumajandustoodete töötlemine. Tänapäeval toodetakse põllumajanduses veiseliha, nisu, piimatooteid, maisi ja heina.
20. sajandi teisel poolel laienes suuresti tööstus- ja teenindussektor. Osariigi majandus muutus mitmekesiseks, tähelepanuväärne oli teaduslike uurimisasutuste ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete osakaal. Colorados arenes ka toiduainetööstus, transpordiseadmete, masinate ja keemiatoodete valmistamine ning kulla, hõbeda ja molübdeeni kaevandamine. Samuti oli Denver tähtis finantskeskus.
Õlletoodangu poolest on Colorado USA osariikide seas esikohal.
Ka Ühendriikide föderaalvalitsus on Colorados oluline majandusjõud. Osariigis paikneb mitmeid tähtsaid föderaalasutusi: NORAD, USA õhujõudude akadeemia ja Petersoni õhujõudude baas Colorado Springsis; NOAA ja riiklik standardi- ja tehnoloogiainstituut Boulderis; USA geoloogiaamet ja muud valitsusasutused Lakewoodis; Denveri rahapaja, Buckley õhujõudude baas ja 10. ringkonnakohus Denveris; föderaalvanglad Cañon City läheduses. Peale nende on Colorados neli rahvusparki ja ulatuslikud metsakaitsealad, kokku 99 617 km² ehk 37% osariigi pindalast.
2023. aasta detsembris oli tööpuudus Colorados 3,4%.[5]
Maksud
Colorados on ühetaoline 4,63% tulumaks. Erinevalt enamikust USA osariikidest, kus makse arvestatakse föderaalse kohandatud kogutulu alusel, põhinevad Colorado maksud maksustataval tulul – sissetulekul pärast föderaalseid maksuvabastusi ja mahaarvamisi.
Jaekaubandusele kehtib Colorados kohalik 2,9-protsendiline käibemaks. Kui osariigi tulud ületavad põhiseaduslikke piiranguid, saavad aasta läbi Colorados elavad inimesed taotleda oma isikliku kohaliku tulumaksu arvelt maksutagastust. Paljud maakonnad ja linnad lisavad osariigi omale enda maksuprotsendi. Maakondades ja eripiirkondades on ka kohalikke makse.
Kinnisvara on Colorados maksustatav.
1992. aastal sai Coloradost esimene osariik, kus võeti vastu libertaarne "Maksumaksjate õiguste deklaratsioon" (Taxpayers Bill of Rights). Selle järgi peab maksude suurenemine olema otseses seoses inflatsiooni ja rahvaarvu kasvuga, vastasel korral tohib makse suurendada ainult siis, kui valijad selle referendumil heaks kiidavad.
Loodusvarad
Coloradol on suured fossiilkütuste varud. Energiainformatsiooni ameti andmeil asub Colorados seitse USA sajast suurimast gaasimaardlast ning kaks sajast suurimast naftamaardlast. Colorado toodab enam kui 5% USA aastasest gaasist. Colorado põlevkivivarusid hinnatakse võrdväärseks triljoni barreli (160 km³) naftaga, mida on peaaegu sama palju kui kogu maailma tõestatud naftavarusid. Põlevkivi kasutuselevõtu majanduslik otstarbekus pole siiski veel kindel.
Colorado Kaljumäestiku nõlvadel ja idapoolsetel tasandikel on suur tuuleenergia tootmise potentsiaal. Geoloogiline aktiivsus mägedes lubab arendada ka geotermaalset energeetikat. Suur osa osariigist on päikeseline, pakkudes võimalusi päikeseenergia kasutamiseks. Kaljumäestiku suured jõed on hüdroenergeetiline ressurss. Ida-Colorado tasandikel kasvatatav mais on potentsiaalne etanooli tooraine.
Coloradol on hästi arenenud transpordivõrgustik ning mägiosariikide kohta ulatuslik teedevõrk. Kokku on osariigis 140 000 km teid, millest ligi 15 000 km kaugmaanteed. Tähtsamad maanteed kulgevad ida–lääne-suunaliselt. Maateed mööduvad kõrgetest mäemassiividest, kulgevad läbi orgude ja kanjonite ning ületavad paljusid mäekurusid. Kõige kõrgemal kulgev maantee on Kaljumäestiku rahvuspargis asuv hooajaliselt avatud Trail Ridge Road, mis kõrgub merepinnast kuni 3713 meetri kõrgusel. Üle 3000 meetri kõrgusel merepinnast kulgeb veel mitu maanteed. Osariigi tähtsaim ida–lääne-suunaline tuiksoon on kiirtee Interstate 70, mis kulgeb terves ulatuses läbi osariigi.[6] Põhja–lõuna suunas kulgeb kiirtee Interstate 25, mis ühendab osariigi tähtsamaid linnu. Mägedes on maateedel keskmiseks piirkiiruseks määratud 65 miili tunnis, mujal 75 miili tunnis.
Teised tähtsamad maanteed on riiklikud maanteed Route 40, 50, 160, 385 ja 550. Osariigi lääneosa mägedes asub mitu National Scenic Byway võrgustikku kuulvat looduskauneid paike läbivat maanteed, muuhulgas San Juan Skyway (koos Million Dollar Highway' 'ga), Top of the Rockies ja Dinosaur Diamond Prehistoric Highway.
Coloradol on ligi 4800 kilomeetri pikkune raudteevõrgustik, mis katab peaaegu kogu osariiki. Raudteed kasutatakse peamiselt kaubaveoks, reisijateveol on väike roll. Coloradot läbib kaks Amtraki igapäevast rongi: California Zephyr ja Southwest Chief. California Zephyri liin kulgeb Chicagost San Franciscosse ning läbib muuhulgas Denveri ja Grand Junctioni. Southwest Chiefi liin kulgeb Chicagost Los Angelesse ning läbib osariigi kaguosa, tehes peatuse kolmes väikelinnas.
Lisaks tegutseb Colorados mitu turistide jaoks säilitatud ajaloolist raudteed, millel sõidavad auruvedurit. Nendeks on sealhulgas San Juani mägedes asuv kitsarööpmeline raudtee Durango and Silverton Narrow Gauge Railroad ja Colorado-New Mexico piiril kulgev Cumbres and Toltec Scenic Railroad.
Denveri rahvusvaheline lennujaam on osariigi suurim lennujaam. 2022. aastal läbis lennujaama üle 69,3 miljoni reisija, millega oli see reisijate arvult USA-s ja kogu maailmas kolmas lennujaam. Lennujaama teenivad peaaegu kõik USA lennufirmad.
Colorados on üks kõrgeim kõrgkoolilõpetajate osatähtsusega osariik riigis. Colorados asub kokku 40 ülikooli ja kolledžit. 1876. aastal loodud Colorado Ülikooli põhilinnak asub Boulderis, lisaks on sellel linnakud Denveris (rajatud 1912) ja Colorado Springsis (rajatud 1965). Colorado School of Mines (1874) Goldenis ja Colorado osariigi ülikool (1870) Fort Collinsis on rajatud enne seda, kui Colorado osariigiks sai. Lisaks tegutsevad Colorados eraülikoolid Denveri Ülikool (1864), Colorado College (1874) Colorado Springsis ja Naropa Ülikool (asutatud 1974 Naropa Instituudina) Boulderis, mis pakub Ida ja Lääne pedagoogilistest traditsioonidest põimutud haridust.[6]
Vein
Colorado veinide seas on palju sordiveine, mis on võitnud auhindu ja pälvinud tähelepanu ka väljaspool osariigi piire. Veine valmistatakse nii traditsioonilistest Vitis vinifera viinamarjadest kui ka kirssidest, virsikutest, ploomidest ja meest.
Colorado viinamäed asuvad USA viinamarjakasvandustest kõige kõrgemal, enamjaolt 4000 jalga (1219 m) kuni 7000 jalga (2134 m) merepinnast. Mäestikukliima tagab soojad suvepäevad ja jahedad ööd. Colorados on kaks ametlikku viinamarjakasvatusala, Grand Valley ja West Elks, kus paikneb enamik osariigi viinamägedest.
Kanep
6. novembril 2012 võtsid Colorado valijad 55,32% poolthäältega vastu põhiseaduse 64. paranduse kanepi legaliseerimiseks lõõgastaval eesmärgil. Seega sai Colorado koos Washingtoniga esimeseks osariigiks, kus kanep legaliseeriti. Juba 2000. aastal legaliseeriti Colorados meditsiiniline kanep.
Seaduse järgi võivad alates 21-aastased osariigi elanikud kasvatada kuni kuut kanepitaime (millest kuni pooled võivad olla õitsevad) privaatselt lukustatud asukohas, legaalselt omada kanepitaimedest pärit marihuaanat, legaalselt omada kuni 1 untsi (28,35 grammi) marihuaanat ning anda teistele 21-aastastele või vanematele kuni 1 untsi marihuaanat.
Colorado on kõige väiksema rahvaarvuga osariik, millel on oma spordimeeskond kõigis viies USA suurimas profiliigas. Peamised spordiklubid asuvad Denveri linnaoas. Tähtsamad spordimeeskonnad on pesapalliklubi Colorado Rockies, korvpalliklubi Denver Nuggets, Ameerika jalgpalli klubi Denver Broncos, jäähokiklubi Colorado Avalanche ja jalgpalliklubi Colorado Rapids.
Steamboat Springs, Aspen ja Vail on rahvusvaheliselt tuntud talikuurordid ja -spordikeskused.
Cherry Hills Country Club'is toimuvad mitmed riigi meistrivõistlused golfis.
| Nimetus | Kirjeldus | Seadustatud | Pilt |
|---|---|---|---|
| Pitsat | Lindil on osariigi tunnuslause ja osariigi loomise aasta 1876.[7] | 1861 |  |
| Lipp |
|
1911 |  |
| Tunnusloom | Lumelammas (Ovis canadensis canadensis)[7] | 1961 |  |
| Tunnuslind | Preeriasidrik (Calamospiza melanocorys)[7] | 1931 |  |
| Tunnusliblikas | Hypaurotis crysalus[7] | 1996 |  |
| Tunnuskala | Oncorhynchus clarki stomias [7] | 1994 |  |
| Tunnuslill | Kaljumäestiku kurekell (Aquilegia caerulea)[7] | 1899 |  |
| Tunnusfossiil | Stegosaurus[7] | 1982 |  |
| Tunnusmineraal | Rodokrosiit[7] | 2002 |  |
| Tunnusheintaim | Sale preeriarohi (Bouteloua gracilis)[7] | 1987 |  |
| Tunnuslause | "Nil sine numine"[7] | 1861 |  |
| Tunnuslaul | "Where the Columbines Grow" ja "Rocky Mountain High"[7] | 1915 2007 |
|
| Tunnuspuu | Torkav kuusk (Picea pungens)[7] | 1939 |  |
- Tim Allen (1953) – Denveris sündinud näitleja
- Chauncey Billups (1976) – Denveris sündinud korvpallur
- Jack Dempsey (1895–1983) – Manassas sündinud poksija
- Douglas Fairbanks (1883–1939) – Denveris sündinud näitleja, stsenarist ja filmilavastaja.
- Neil Gorsuch (1949) – Denveris sündinud jurist
- John Kerry (1943) – Auroras sündinud poliitik
- T. J. Miller (1981) – Denveris sündinud näitleja
- Karl Rove (1950) – Denveris sündinud riigitegelane
- Mikaela Shiffrin (1995) – Vailis sündinud mäesuusataja, kahkordne olümpiavõitja
- Bobby Unser (1934) – Colorado Springsis sündinud autovõidusõitja
- Amy Van Dyken (1973) – Denveris sündinud ujuja, viiekordne olümpiavõitja
- Scott Walker (1967) – Colorado Springsis sündinud poliitik
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
