ChromeOS (eelnevalt kirjutatud kui Chrome OS) on Google'i loodud Linuxi-põhine operatsioonisüsteem, mis on mõeldud põhiliselt veebirakendustega töötamiseks.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
.svg){kind=icon} | |
|---|---|
| Ettevõte/arendaja | |
| Programmikeel | C, C++ |
| OS-i tootepere | UNIXi-laadne |
| Hetkeseis | Aktiivne |
| Lähtekoodi tüüp | Vaba tarkvara |
| Stabiilne väljalase |
128.0.6613.118 / 3.09.2024  |
| Toetatud platvormid | x32 ARM, x86 |
| Tuuma tüüp | Monoliitne |
| Veebisait | https://www.google.com/chromebook/chrome-os/ |
Kasutajaliides on minimalistlikult disainitud ja sisaldab algselt ainult brauserit Google Chrome, failihaldurit ja meediapleierit [1]. ChromeOS on ehitatud avatud lähtekoodiga projekti ChromiumOS baasil, mida saab kompileerida allalaaditud lähtekoodist.[2]
Google teatas ChromeOS-ist 7. juulil 2009. Google kirjeldas seda kui operatsioonisüsteemi, kus rakendused ja kasutaja failid kasutavad pilvandmetöötlust. Selline idee oli piisavalt uus, et ajada segadusse kasutajad ja analüütikud ning Google’i kaasasutaja Sergey Brin, kes alguses ei saanud aru, et tema failid ei asu personaalarvutis, vaid on saadaval igale arvutile, kus on kasutusel sama operatsioonisüsteem [3].
19. novembril 2009 andis Google välja ChromeOS-i lähtekoodi projektina ChromiumOS. Nagu ka teiste avatud lähtekoodiga projektide puhul, saavad arendajad ChromiumOS-i koodi ja välja lasta oma versioone. Seevastu ChromeOS-ile pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Erinevalt ChromiumOS-ist uuendatakse ChromeOS automaatselt uueks versiooniks.
Veebruariks 2010 läks Google algselt Linuxi distributsioonilt Ubuntult üle Gentoo Linuxi peale [4].
Pikemalt artiklis Chromebook
Sülearvuteid, kus on kasutusel opsüsteem Chrome, kutsutakse chromebookideks. Esimene chromebook oli CR-48, mis jagati testeritele ja arvustajatele 2010 detsembri alguses. Jaemüügi sülearvutid järgnesid mais 2011 koos lauaarvuti disainiga chromeboxid.
Detsembris 2013 teatas LG Electronics, et avalikustab Chrome'il baseeruva lauaarvuti järgmisel, 2014. aasta Consumer Electronics Show'l. Chromebase lauaarvutil on Full HD ISP 1080p 21,5" ekraan, 2 GB muutmälu, 16 GB kõvaketas ja Intel Celeroni protsessor. Samuti on sisseehitatud 1,3-megapiksline veebikaamera ja mikrofon, 5 W kõlarid ning kaasas on klaviatuur ja hiir. LG IT osakonna juht Hyoung-sei Park loodab, et Chromebase'i lauaarvuti leiab kasutust kodudes, koolides, hotellides, kõnekeskustes ja teistes ärides.[5]
Aprillis 2012 avaldas Google ChromeOS-i kasutajaliidese jaoks esimese uuenduse. Tutvustati riistvaralise kiirendusega haldurit Aura koos tavapärase tegumiribaga. Uuendus ChromeOS-ile tavalise personaalarvuti operatsioonisüsteemi ilme ning muutis ChromeOS-i kasutajatele mugavamaks.[6]
Google innustab arendajaid looma mitte ainult veebirakendusi, vaid ka pakendatud rakendusi – veebipõhine tarkvara, mis sünkroonib andmed pilve, aga töötab ka ilma netiühenduseta.[7] Selleks on Google välja töötanud platvormi Package App Platform, kuhu kogutakse kõik arendatud rakendused. Enamasti on pakettrakendused loodud HTML5, JavaScripti ja CSS programmeerimiskeeles.[8][9]
Integreeritud meediapleier ja failihaldur
Googel integreeris chromebooki sisse meediapleieri, mis võimaldab kasutajal kuulata ja vaadata multimeedia faile ilma internetiühenduseta.[10] ChromeOS sisaldab ka failihaldurit, mis sarnaneb teiste operatsioonisüsteemide omadega. Failihaldur võimaldab kuvada kaustu ja neis sisalduvaid faile, mis asuvad arvutis või välisel andmekandjal. Failide haldamiseks saab kasutada ka selliseid veebirakendusi nagu QuickOffice.[11]
Projekti alguses jagas Google palju selgitusi ChromeOS-i lõpliku disaini eesmärkidest ja suunast. Samas ei ole ettevõte paljusid tehnilisi funktsioone veel kasutusele võtnud ja uuendamine toimub tihti.[12]
Kasutajaliides
Üheks ChromeOS kasutajaliidese disaini eesmärgiks oli ühendada standard veebilehed ja rakendused üheks paneelide süsteemiks. ChromeOS pakub võimalust luua tegumiribale Chrome App Launcher. See on eraldi saareke, mis kuvab paigaldatud veebirakendused mugavalt ühte paika. Avatud rakendus töötab iseseisvas aknas ja on nähtaval ka tegumiribal. Paneelide eesmärk on võimaldada multitegumtööd lahtiolevast rakendusest lahkumata. Kasutaja saab näiteks muusikaesitust kontrollida ja sõbraga vestelda ja samal ajal videot vaadata või põhivaates pikka dokumenti lugeda.
Paneelid on alati pealmised ega seostu kindla aknaga. Uued paneelid avanevad olemasolevatest vasakul. Neid saab minimeerida-maksimeerida, kui tiitliribal klõpsata. Minimeeritud kujul näeb tiitliribast ainult paari pikslit. Kui hiirekursor on ekraani allääres, libisevad ikoonitud näidikud üles ja näitavad oma tiitliribal olevat teksti.[13]
Arhitektuur
Esialgsetes ChromiumOS disaini dokumentides kirjeldas Google kolme korruse arhitektuuri: püsivara, brauseri- ja aknahaldur ning süsteemi tasemel tarkvara ja userland teenus.[14]
- Püsivara aitab kaasa kiirele käivitumisajale kuna ei kontrolli riistvara, mida ei kasutata enam tavalistes arvutites või netbookides.
- Süsteemi tasemel tarkvara on Linuxi kernel, mis on paigaldatud, et parandada käivitumisjõudlust. Userland teenus on kärbitud põhialustest, et toimiks teenuste paralleelne käivitus ja töö taastamine pärast kokkujooksmist.
- Brauseri- ja aknahaldur tegeleb kasutaja suhtlemist mitme aknaga.
Riistvara tugi
ChromeOS on algselt mõeldud sekundaarseadmetele nagu netbookidele ja mitte kasutaja esmasele seadmele. Operatsioonisüsteem töötab riistvaral, mis kasutab x32 ARM või x86 protsessorit. Google soovib, et partnerid kasutaksid süsteemides pooljuhtkettaid jõudluse ja töökindluse eesmärgil.[15] Novembris 2009 väitis Matthew Papakipos, insener ChromeOS-i projektis, et ChromeOS saab hakkama ühe kuuekümnendikuga sellest kettaruumist, mida vajab Windows 7.[16]
Käsuprotsessori juurdepääs
ChromeOS sisaldab Chrome Shell e crosh, mis võimaldab minimaalseid funktsioone nagu ping ja SHH, kuid mitte Bashi-sarnaseid käsuprotsessori võimalusi.
Arendajarežiimis on võimalus avada täisfunktsionaalne Bash käsuprotsessor virtuaalse terminali kaudu.[17]
Platvormi kanalid ja uuendused
ChromeOS kasutab sama platvormi süsteemi nagu Google Chrome: Stabiilne, Beta ja Arendaja (nn "Dev" kanal). Stabiiline kanal saab uuendusi funktsioonidele ja vigadele pärast seda, kui uuendusi on tõhusalt kasutatud Beta kanalis. Beta kanalit uuendatakse umbes kord kuus stabiilsete ja täielike funktsioonidega, mis on kasutatud Arendaja kanalis. Arendaja kanal on ideede testimise koht ja mõnikord võib see olla väga ebastabiilne.[18][19]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
