Chromium OS on tasuta ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mis on disainitud veebirakenduste käitamiseks ja veebi lehitsemiseks. Erinevalt teistest tuntud operatsioonisüsteemidest on Chromium OS loodud kiireks, kergeks ja turvaliseks veebikasutamise viisiks. Chromium OS on arendatud Linuxi tuumast, kuid tavalise graafilise kasutajaliidese asemel kasutab see Chromiumi brauserit, mis on avatud lähtekoodiga baas, mille peale on arendatud Google Chrome. Kuna Chromium OS kasutab kasutajaliidesena veebimootorit, on see suunatud rohkem veebirakendustele ja veebikasutusele, mitte töölauarakendustele[1]. Chromium OS kasutab ka Portage package manageri[2], mis oli algselt loodud Gentoo Linuxile.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2022) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2023) |
Google tegi Chromium OS-i lähtekoodi avalikuks 2009. aastal[3].
Chromium OS on avatud lähtekoodiga versioon Google Chrome OS-ist, mis on kasutusel Google Chromebookides. Chrome OS kasutab Chromium OS alussüsteemina, millele on lisatud Google omandiõigusega tarkvara[4]. Kuna Chromium OS on avatud lähtekoodiga algprojekt ja Chrome OS on Google poolt müüdav tarkvara, siis Chrome OS on stabiilsem ja rohkem lihvitud kui Chromium OS. Chrome OS sisaldab palju rohkem tarkvara kui Chromium OS. Lisaks sellele on Chrome OS-is automaatsed uuendused, aga Chromium OS-i kasutades peab ise oma operatsioonisüsteemi uuendama. Siiski on ka Chromium OS-il omad eelised, peamiselt suutelisus joosta igal arvutil, mitte ainult Chromebookil[5].
Chrome OS on mõeldud tavakasutajatele ja algajatele, mistõttu need on ka tihti kasutuses koolides. Chromium OS vajab teadmisi arvutitest ja nende süsteemidest ning on vaid sobilik kogenenud kasutajatele ja arendajatele.
Chromium OS arhitektuur põhineb kolmeastmelisel süsteemil.
Kasutajaliides
Chromium OS kasutab Chromiumi brauseri põhist kasutajaliidest. Aknahaldur haldab kasutaja interaktsiooni mitme veebilehitseja aknaga, kontrollides akende asukohta ja kasutajapoolset sisendit. Lisaks haldab Chromium tarkvaralaiendusi ja pildi ekraanile renderdamist läbi XComposite.[6]
Kernel ja süsteemitasandi tarkvara
Chromium OS kasutab Linux'i tuuma, mida on üldiselt vähe muudetud, kuid on mõned väiksed muudatused käivituskiirenduse osas. Chromium OS kasutab Upstart[7] protsessihaldurit, mille abil on initsialiseerimine kiirendatud ja tehtud sujuvamaks. Upstart abiga saab protsesse käivitada paralleelselt ja taaskäivitada kokkujooksnud protsesse. Lisaks sellele sõltub süsteem ka veel järgnevast[8]:
- D-bus: Läbi D-bus'i suhtleb Chromiumi veebilehitseja ülejäänud süsteemiga, näiteks akutaseme näidikuga ja internetivõrgu menüüga.
- Ühenduse haldur (Connection Manager): Võimaldab ühist rakendusliidest võrguseadmetega suhtlemiseks, pakub DNS-puhverserverit ja haldab võrguteenuseid.
- WPA Supplicant: Annab võimaluse ühendada WiFi võrkudega.
- Automaatne värskendamine (Autoupdate): Automaatse värskendamise deemon paigaldab vaikselt uued süsteemipildid.
- Toitehaldus (Power Management): (Inteli jaoks ACPI) Käsitleb toitehaldust, nagu näiteks sülearvutil kaane sulgemine või toitenupu vajutamine.
- Standardsed Linuxi teenused.
Püsivara
Püsivara mängib suurt rolli Chromium OS-i käivitamise kiiremaks ja turvalisemaks muutmisel. Püsivarast on eemaldatud tarbetud komponendid ja sellele on lisatud tugi iga käivitusetapi tõendamiseks. Püsivarasse on lisatud tugi süsteemi taastamiseks. Lisaks sellele on Chromium OS-i tiim väitnud, et nende püsivara ei ole nii keeruline kui teistes operatsioonisüsteemides, sest nad ei pea muretsema tagasi tagasiühilduvuse pärast.[9]
- Süsteemi taastamine (System recovery): Püsivara saab ise Chromium OS-i uuesti paigaldada juhul kui süsteem on mingil viisil muudetud või korrupteerinud.[10]
- Tõendatud käivitus (Verified boot): Igal käivitusel püsivara kontrollib, kas püsivara, tuum ja süsteemipilt on endiselt korras ja muutmata.[11]
- Kiire käivitus (Fast boot): Eemaldades mittevajaliku püsivarast, on operatsioonisüsteemi käivitamine kiirem, kui tavalistel operatsioonisüsteemidel.[10]
Google tegi Chromium OS-i lähtekoodi avalikuks aastal 2009 ja hobiprogrammeerijad kompileerisid selle lähtekoodi juba enne seda, kui Google ametlikult enda esimese versiooni välja pani.
Hobiprogrammeerijad
Esimene populaarne versioon oli Chromium OS Flow[12], mille looja oli pseudonüümi Hexxeh kasutanud Liam McLoughlin. See versioon oli käivitatav kasutades USB mälupulka ja tuli välja vaid paar nädalat pärast seda, kui Google projekti lähtekoodi avalikuks tegi. Lisaks oli ta sisse lisanud asju, mida Google insenerid veel ei olnud teinud, nagu näiteks tugi Java programmeerimiskeelele.[13] Ta tegi uusi verisioone kuni aastani 2013. Hilisemad versioonid on kättesaadavad kasutajalt Arnoldthebat, kes iga aasta veel arendab uusi versioone ja uuendusi.[14]
Ettevõtted
Firma Neverware avaldas aastal 2015 enda versiooni Chromium OS-ist, mis oli suunatud koolidele, kes saavad seda kasutada, et kasutada vanu arvuteid kauem, sest Chromium OS on kergem käitada, kui populaarsem Windows. Järgnev versioon oli ka kasutatav kahese alglaadimisega, et kasutada nii Winows-i kui ka Chromium OS-i ühel arvutil.[15]
Nexedi avaldas versiooni Chromium OS-ist nimega NayuOS aastal 2016, mis oli kasutatav mitmel Google Chromebook arvutil.
Kõige populaarsem ettevõtete poolt avaldatud versioonidest on FydeOS (varem tuntud kui FlintOS), mis on mõeldud suuremale arvule seadmetele, kaasaarvatud Raspberry Pi, Tinker Board, Firefly and VMware virtuaalmasin. Selle looja on idufrima Flint Innovations. Projekt on ka nüüdseks täies mahus avatud lähtekoodiga. [16]
Riistvara
Chromium OS on paigaldatav igale 64-bit arvutile, erinevalt Chrome OS-ist, mis töötab vaid väiksel kogusel Chromebooki nime all müüdavatel arvutitel. Lisaks on ka versioone mis töötavad erinevate platvormidel, peamiselt Raspberry Pi.[17]
Chromium OS kasutab erinevaid litsentse mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara jaoks, peamiselt GPL ja BSD-stiilis litsentsid. Chromium OS-i ehitussüsteem pakub viise loodud ja installitud pakettide kasutatavate litsentside automaatseks jälgimiseks ja genereerimiseks. Süsteemi saab ka kasutada selleks, et ehitada süsteemipilt mis ei kasuta tarkvara teatud litsentsidelt (nt. GPL).[18]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
